Börs: Rapsiseemnete toodang languses
Nädala börsiuudised: rapsiseemnete toodang langeb järsult; Euroopa nisusaagi prognoose vähendatakse veelgi; maailma toiduhinnad olid juulis languses; piimahinnad kallinesid edasi; nafta hind tõusis.
Rapsiseemnete toodang langeb järsult
Konsultatsioonifirma Strategie Grains vähendas Euroopa Liidu rapsiseemnete toodanguprognoosi juba kolmandat kuud järjest, sest saagikus on suuremates riikides oodatust väiksem, kirjutab Reuters.
Ettevõte teatas, et Euroopa Liit peaks tootma sellel aastal 20,7 miljonit tonni rapsiseemneid – see prognoos on varasemast 570 000 tonni võrra väiksem. 2015. aastaga võrreldes langeks saak 6 protsenti.
Strategie Grains vähendas saagiprognoose Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola puhul. Tõsi, Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Taani ja Leedu toodanguprognoosi tõsteti, aga see ei ole piisav, et kaotusi tasa teha.
Kõige enam vähendati prognoose Prantsusmaa puhul, mis on ELi suuruselt teine tootja. Prognoosi vähendati 410 000 tonni võrra 4,7 miljoni tonnini – võrreldes eelmise aastaga oleks langus 12 protsenti.
„Praegune tagasiside viitab sellele, et saagikus peaks Prantsusmaal langema eelmise aastaga võrreldes 10-20 protsenti. Peamiselt on süüdi kehv ilm, aeglane areng ja kahjurite surve,“ teatas ettevõte oma igakuises raportis.
Tõsi, sellegi poolest mõjutavad vihmad Prantsusmaal rapsi vähem kui näiteks nisu või teisi põllukultuure.
Saksamaa prognoosi vähendati 160 000 tonni võrra 5 miljoni tonnini. Poola peaks tootma varasemast prognoosist 230 000 tonni vähem – kokku 2,2 miljonit tonni.
Rapsiseemnete hind tõusis nädalaga 1,9 protsenti ja tonn maksab 370,75 eurot. Viimase kuue kuu jooksul on hind tublisti tõusnud.
Euroopa nisusaagi prognoose vähendatakse veelgi
Üleliigsete vihmade tõttu on kõik suuremad analüüsifirmad vähendanud Prantsusmaa nisutoodangu prognoosi. Nüüd on kord ka Saksamaa käes, kirjutab agrimoney.
Strategie Grains vähendas Euroopa Liidu pehme nisu toodanguprognoosi 7,7 miljoni tonni võrra 137,9 miljonini.
Prantsusmaa saagiprognoosi vähendati „katastroofilise“ saagikuse tõttu 6 miljoni tonni võrra 29,9 miljoni tonnini. Tõsi, võrreldes mitmete teiste analüüsifirmadega on prognoos isegi veidi optimistlikum.
Näiteks CRM AgriCommodities prognoosib, et Prantsusmaa toodang jääb 28-29 miljoni tonni vahele ning Euroopa Liidu saak tervikuna ulatub vaid 128,9 miljoni tonnini.
Mõlemad firmad vähendasid ka Saksamaa prognoose. Tõsi, mitte küll nii palju, kui Prantsusmaa puhul. Strategie Grains vähendas Saksa prognoosi 1 miljoni tonni võrra 25 miljoni tonnini. CRMi hinnangul kujuneb Saksamaa toodanguks 22,5-23,0 miljonit tonni.
Samas toodi välja, et Suurbritannial läheb veidi paremini – näiteks Strategie Grains vähendas riigi saagiprognoosi vaid 200 000 tonni võrra 14,8 miljoni tonnini. CRM prognoosib veidi kõrgemat toodangut.
Toidunisu hind kallines nädalaga 0,3 protsenti ja tonn maksab 171 eurot (detsembrikuu futuur). Viimase 6 nädala jooksul on hinna tõusma pannud just Prantsusmaa ja terve Euroopa saagiootuste vähenemine.
Maailma toiduhinnad olid juulis languses
Maailma toiduhinnad langesid esmakordselt kuue kuu jooksul. Suhkru, piima ja liha hind tõusis, aga teraviljad ja taimeõlid odavnesid, vahendab Bloomberg.
ÜRO toiduhindade indeks langes juulis 0,8 protsendi võrra, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Indeks, mis jälgib 73 toiduaine hindu, odavnes aastatagusega võrreldes 1,4 protsendi võrra.
USA teraviljade futuurid on kukkunud viimase kümnendi madalaima tasemeni, sest ilmastikuolud on soosinud maisi ja nisu kasvatamist. Venemaa nisutoodang peaks tulema aga rekordiline, mis suurendab veelgi pakkumist. Kagu-Aasia vihmad on hästi mõjunud palmiõli tootmisele ning impordinõudlus on nõrk. Juunis jõudsid toiduhinnad peaaegu aasta kõrgeima tasemeni.
„Langus annab meile märku, et tõusu potentsiaal on piiratud,“ ütles FAO ökonomist Abdolreza Abbassian. „Meil on probleeme olnud valuutakursside ja üleüldise makrokeskkonnaga.“
ÜRO indeks langes juulis 161,9 punktini. Teraviljade indeks langes 5,6 protsenti ja taimeõlide oma 2,8 protsenti. Abbassian ütles, et hinnalanguse jätkumine on tõenäoline, sest pakkumine arvatavasti vähenema ei hakka.
Suhkruhinnad tõusid 1 protsendi ja jõudsid kõrgeima tasemeni alates 2012. aastast, sest Brasiilia reaal tugevnes dollari vastu, teatas FAO.
Piimahinnad jätkasid Euroopas tõusu
Eelmisel nädalal toimunud GDT piimahindade indeksi järsk tõus omas mõju ka sellel nädalal. Euroopa kooritud piima pulbri hind jätkas kiiret tõusu, mis annab farmeritele tugeva signaali, et taastumine võib olla juba alanud.
ÜRO toiduhindade indeksis kallines piimatoodete hind eelmisel kuul 3,2 protsenti. Kõige enam kallines või, mille hind on eelmise aasta sama ajaga võrreldes siiski 4,6 protsenti madalamal. Kuna rahvusvaheline nõudlus on nõrk, plaanib Euroopa Liit leida mooduseid, kuidas piimatootmist vähendada, ütles FAO.
Kooritud piima pulbri hind tõusis 2,6 protsenti ja tonn maksab 1886 eurot.
Teistest toorainetest odavnes robusta kohvi hind 0,1 protsenti 1806 dollarini tonnist. Kakao hind tõusis aga 1 protsendi ning tonn maksab 2991 dollarit.
Nafta hind tõusis
Nafta hinnad tõusid aga 5 protsenti, sest Saudi Araabia naftaminister teatas, et naftatootjad arutavad võimalikke tegevusi, kuidas nafta hindu stabiliseerida.
Lisaks sellele teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et toornafta turgudel väheneb pakkumine selle aasta teises pooles. Nimelt hakkavad varud kahanema, mis aitab hindu toetada.
WTI toornafta hind kallines 4,9 protsenti ja Brent lisas 5,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 43,8 ja 46,3 dollarit barrelist.
Rotterdami 95 bensiini hind tõusis nädalaga 2,9 protsendi võrra 470 dollarini tonnist.
