Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta lõpul seatud kriteeriumid seakatku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide leevendamiseks või kaotamiseks võimaldavad taotleda kolmanda tsooni leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest puhangust. Piirangutsooni leevendamine tähendab elussigade ja sealihaga seotud kauplemise piirangute vähendamist.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Indrek Halliste sõnul peavad Valga-, Viljandi-, Võru- ja Tartumaa osaliseks või täielikuks kolmandast tsoonist vabastamiseks nii seakasvatajad kui järelevalveametnikud tegema omalt poolt kõik, et hoida lähima kahe kuu jooksul taud farmidest eemal. „Komisjoniga läbirääkimiste alustamise eelduseks on, et ei tule uusi puhanguid veel eeloleva suve ja sügise jooksul. See nõuab lisaks pidevale järelevalvele ka seakasvatajate igapäevast hoolsust,“ lisas Halliste.Juulis ja augustis Eesti seakasvatajate seas läbi viidud erakorralise kontrolli tulemusena tehti ettekirjutusi 41 seakasvatuskohale, neist seapidamise lõpetamise kohta 10 seakasvatuskohale. 15. augusti seisuga on ettekirjutused täitmata ühes farmis, järelkontroll toimub sel nädalal.Alates märtsikuust ametis olnud Halliste sõnul on viimase viie kuu jooksul analüüsitud kogu veterinaarjärelevalvesüsteemi toimimist ja kaardistatud kõiki tööprotsesse. „Läbiviidud analüüs on toonud esile puudusi ja seetõttu oleme kavandamas mitmeid tegevusi süsteemi korrastamiseks,“ ütles ta. „Üheks parandamist vajavaks kohaks on osutunud volitatud veterinaararstide süsteemi toimimine ja kindlasti on vajalik infovoo parandamine keskasutuse, kohalike asutuste ja volitatud veterinaaride vahel.“Peadirektori sõnul on senine kogemus näidanud, et seakatku eemalhoidmiseks farmidest ja tulemuslikumaks tõrjumiseks metsast on hädavalik avatud diskussioon erinevate osapoolte – seakasvatajate, jahimeeste ja järelevalveasutuste, sh nii Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnaameti kui Keskkonnainspektsiooni vahel. „Võtmesõnad on kommunikatsioon ja koostöö. Seepärast näen vajadust Veterinaar- ja Toiduameti juurde sektori esindajaid  kaasava nõuandva koja loomiseks, mis võimaldaks kõigi seotud osapoolte tihedat ja vahetut suhtlemist.“Kohtumisel osalesid Eesti Seakasvatajate Liidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi esindajad.Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.