Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 1. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikese riigi probleemiks on, et ta peab suutma pakkuda oma kodanikele ja ettevõtjatele kõiki avalikke teenuseid samamoodi kui suurriigid, samas on ressursid väikeriigil märksa piiratumad. Käesolevas loos ei arutle ma Maanteeameti kärpekava üle, vaid hoopis Põllumajandusameti avaliku teenuse „Taimekaitsevahendi turule lubamine“ teemal.. Eelviidatud määruse artikkel 37 lg 1 sätestab, ettaotlust läbi vaatav liikmesriik otsustab 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist, kas loa andmiseks vajalikud nõuded on täidetud. Peame siinkohal muidugi tunnistama, et Sharda ei ole alati suutnud koos taotlustega esitada koheselt kõiki nõutud dokumente ja Põllumajandusamet on pidanud neid eelviidatud artikli teise lõigu kohaselt juurde küsima, mille Sharda on siis ka esitanud. Eesti ei ole muidugi ainus EL liikmesriik, kus ametnikud kurdavad, et nad on ülekoormatud ja rohkem taotlusi vastu võtta ei jõua ning sellest tulenevalt ka tähtaegadest kinni pidada ei saa aga samas sätestab eelviidatud määruse artikkel 75 lg 3, et liikmesriigid tagavad, et neil on käesolevas määruses sätestatud kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks piisavalt sobiva kvalifikatsiooniga ja kogemustega töötajaid.

Taimekaitsevahendite turule lubamine toimub kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ühetaoliselt, kuna see on väga täpselt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009. Selle artikkel 35 kohaselt vaatab taotluse läbi taotleja välja pakutud liikmesriik, välja arvatud juhul, kui seda nõustub läbi vaatama mõni teine samasse tsooni kuuluv liikmesriik.Sharda Europe b.v.b.a. on taotlenud Euroopa Liidu põhja-tsoonis mitme taimekaitsevahendi turule lubamist, mille tsonaalseks hindajaks ehk taotlust läbivaatavaks liikmeksriigiks on Eesti. Sharda Cropchem Espa?a S.L. plaanib lähiajal esitada veel mitu analoogset taotlust.Aasta aega menetlemiseks

Sharda Europe b.v.b.a. esitas näiteks toote Fungtion tsonaalse hindamise taotluse Eesti Põllumajandusametile juba 2014. aasta oktoobris ja on aidanud vastata ka teiste liikmesriikide kommentaaridele, mis ei ole tegelikult taotleja kohustus, aga Põllumajandusameti otsust meil seni veel ei ole (vastavalt määrusele on taotluse menetlemise aeg 12 kuud + maksimaalselt lisanduv 6 kuud, kui on vaja taotlejalt küsida täiendavaid andmeid).Ülekoormatud ametkonnad.

Avaliku teenuse tarbija maksab üldjuhul selle teenuse eest riigilõivu, mis peaks katma selle teenuse osutamisega seotud kulud. Seega ei ole normaalse regulatsiooni korral tegu ka Riigile või selle maksumaksjale täiendava kuluga. On samas muidugi arusaadav, et kui mingi teenuse pakkumiseks on tagatud suurem valmisolek, kui on reaalselt selle teenuse tarbijaid, siis kaasneb sellega ebaotstarbekas kulu Riigile ja selle kodanikele, kes peavad selle kinni maksma. Samas aga ei ole arusaadav, kui Riik ei suuda pakkuda avalikku teenust selles mahus, mida kliendid eeldaksid või kui neid pakutakse tasuta, nagu näiteks taimekaitsevahendite registrikande muudatus. Paljud taimekaitsevahenditega seotud registrikanded eeldavad ka lisaks registripidaja tööle eksperdi hindamist ja ei ole samas seotud loa muutmisega, mis on riigilõivuga maksustatud. Kui taimekaitsevahendite loa valdajad, keda sellise poliitikaga soodustatakse, on välismaised ettevõtted, siis samal ajal peavad Eesti kohalikud ettevõtted, taimekaitsevahendite turustajad, tasuma riigilõivu (7 eurot) iga muudatuse eest.Seega tuleks kavandatava Riigireformi käigus vaadata üle kogu tänane avalike teenuste ampluaa ja selle käigus korrastada nii need valdkonnad, kus täna on võib-olla teenuse ülepakkumine, kui ka need, kus seda ei suudeta klientide poolt soovitavas mahus tagada ning koos sellega ka vastavate teenuste eest tasutavad riigilõivud.Jan-Roland RaukasSharda Cropchem Ltdwww.shardacropchem.com