Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra

Isa Jaan oligi see, kes poja põllumajandusse viis. Kui Ants-Endel oli 15. aastane, tuli tal hakata tegelema kodutalu töödega, sest isa asus Tartumaa Põllumeeste Liidu tegemisi juhtima. Nii alustati kodutalus 35 hektari maa harimist kahe vana traktoriga. "Mingit pärandust ei saanud ja midagi ei erastanud, nagu tol ajal peale kolhooside kadumist toimus. Kõik tuli nullist teha, õppida ja investeerida," lausus Ants-Endel Sõrra.

Nüüd, 33. aastaselt, saadud tiitel "Rukkikülvaja 2016" on tehtud töö eest tunnustuseks ja Ants-Endel Sõrra on rahul, sest palju on tulnud ise õppida ja alati pole kõik ka ideaalselt õnnestunud.

Tema arust on see tegevus, mida Eesti Rukkiselts rukkikasvatuse propageerimiseks teeb, igati tänuväärt. "Rukkikasvatuse juures ei saa me rääkida suurtest kasuminumbritest, pigem on see auasi. On ju öeldud, et iga põllumees võiks niipalju rukist kasvatada, et poleks häbi poest leiba osta," ütles ta ja oli kindel, et igasugune promo meie rahvusviljale on vajalik, olgu see siis kas kasvatamine, leivatootmine või selle söömisharjumuste soodustamine läbi erinevate turundus- või meediakanalite.

Teraviljakasvatus käib kahe ettevõtte alt.

Eesti Rukki Selts on parima rukkikasvataja tiitlit jaganud viis aastat

Rukkikülvaja kujuga on autasustatud:

2012 a. - Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax

2013 a. - Jaanus Marrandi, OÜ Estonia

2014 a. - Madis Avi, Kaarli TÜ

2015 a. - Jaan Kiisk, JK otsa Talu OÜ

2016 a. - Ants-Endel Sõrra, Kämara Mahe OÜ

Rukkikasvatus on kindlapeale minek.

Austab traditsioone.

Veendunud mahetootmise fänn

Nullist alustada on raske.

Kommentaarid:

Peame oluliseks panust seemnekasvatuses

Vahur Kukk, Eesti Rukkiseltsi president

Mahepõllumajanduses on mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisem

Juhan Särgava, Eesti Rukkiseltsi liige, Saidafarm OÜ juht