Euroopas hakatakse piirama antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses

Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses. Ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on seejuures, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele. Seepärast on eriti oluline piirata just nende antibiootikumide kasutamist veterinaarias, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis.

Suund antibiootikumikasutuse vähendamisele

Antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses Euroopas seni ühtselt reguleeritud ei ole.  Euroopas on liikmesriike, kes reguleerivad seda valdkonda väga rangelt. Näiteks Taani, Holland ja Rootsi, kus on piirangud laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisel ja nende kasutamise üle tehakse ranget järelevalvet. Samas kehtivad Lõuna-Euroopa riikides leebemad nõuded. Eesti seadusandlus AMR-i osas kaldub pigem Põhjamaade poole.Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena on Euroopa Liidus keelatud alates 2006. aastast. 2014. aasta septembris algatas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, millega ajakohastatakse kõik senised veterinaarravimeid puudutavad sätted ning nähakse antibiootikumiresistentsuse leviku takistamiseks ette ka meetmed antibiootikumikasutuse piiramiseks. Selleks on kavas hakata kogu Euroopa Liidus ühtselt koguma antibiootikumide kasutamise andmeid loomaliigiti. Piiratakse nii antibiootikumide kasutamist (veterinaararsti väljakirjutatav antibiootikumide kogus peab vastama tema hoole all olevate loomade raviks vajalikule kogusele), kui turustamist ja müügilubade väljastamist, jättes võimaluse müügiloast keeldumiseks, kui antibiootikum suurendab jõudlust või on olulise tähtsusega inimeste ravimisel.Kavandatav regulatsioon näeb ette, et veterinaarravimi müügiloa taotlusele tuleb lisada teave resistentsuse tekke ohu ja riskivähendamise meetmete kohta ja sellest tulenevate kasutamise eritingimuste kohta. Ühtlasi on kavas koostada loetelu vaid inimeste raviks mõeldud antibiootikumidest.Lisaks veterinaarravimite määruse eelnõule algatas Euroopa Komisjon 2014. aasta septembris määruse eelnõu ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise kohta. Eelnõu kohaselt piiratakse AMRi levikut keeluga kasutada ravimsööta profülaktilisel eesmärgil või loomade kasvu stimuleerimiseks. Samuti kehtestatakse kogu Euroopa Liidu ulatuses veterinaarravimijääkide tavasööta ülekandumise piirmäärad, mis peaks oluliselt vähendama resistentsuse väljakujunemise ohtu.Antibiootikumide kasutamine olgu sihipärasem

Kuigi Eestis on seni veterinaarravimitena looma kohta müüdavate antibiootikumide kogused Euroopa riikide võrdluses veel suhteliselt väikesed, on meil probleem just inimeste ravis kasutavate antibiootikumide laialdane kasutamine loomakasvatuses. Peame juba täna astuma samme, et antibiootikumide kasutamine oleks veelgi sihipärasem. Kuigi ka praegu on antibiootikumide määramine ja väljakirjutamine võimalik vaid veterinaararsti pandud diagnoosi alusel, peaks see tulevikus olema veelgi enam põhjendatud, võttes senisest enam arvesse ka laborianalüüsi tulemusi. See tähendab, et haiguse kahtluse korral, tuleks esmalt põhjalikumalt uurida selle võimalikke põhjuseid, et ravi oleks täpsemalt suunatud just konkreetse haigustekitaja vastu.Loomataude ja –nakkusi tuleks farmis ennetada eelkõige bioohutuse ning hea tootmis- ja majandamistava järgimisega ning terviklike tauditõrjeprogrammide rakendamisega. Intensiivses loomapidamises, kus loomi peetakse koos suurte gruppidena, toob ühe looma haigestumine sageli kaasa vajaduse terve karja ravimiseks. Siiski tuleks loomade rühmaravile võimaluse korral alati eelistada haigete loomade individuaalset ravi (nt süstimist).Antibiootikumide mõistlik kasutamine algab teadlikkusest

Antibiootikumiresistentsuse levik on kujunemas üheks suuremaks globaalseks terviseriskiks, mistõttu on ka võitlus sellega saanud rahvusvaheliseks prioriteediks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Loomaterviseorganisatsiooni (OIE) on koostöös välja töötanud ülemaailmse AMR-i vähendamise tegevuskava. Euroopa Liidu riikide ühised tegevused ja eesmärgid AMR-i vähendamiseks lepiti kokku 2016. aasta veebruaris toimunud ministrite kohtumisel sõnastatud ühisdeklaratsioonis. See näeb ette, et 2017. aastaks töötavad kõik liikmesriigid välja oma riikliku „Üks tervis“ põhimõttest lähtuva AMR-tegevuskava, mis hõlmaks nii humaanmeditsiini, veterinaaria kui keskkonnavaldkonna tegevusi.Oluline roll AMR-i ohu vähendamisel on ka loomakasvatussektoril. Seepärast on Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostatud „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017-2020“, mis seab eesmärgiks tagada antibiootikumide mõistlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Esmaste tegevustena näeb tegevuskava ette huvigruppide teadlikkuse tõstmise ning resistentsuse alaseid teadusuuringuid. Võimalike lahendustena nähakse näiteks aga ka ravimipoliitika konservatiivsemaks muutmist, antibiootikumide kasutamise järelevalve ja looduskeskkonda sattunud ravimijääkide seire tugevdamist ja veterinaarravimite reklaaminõuete karmistamist sarnaselt inimestel kasutatavate ravimitega, et veterinaararsti ravimivalik oleks eesmärgipärane, lähtuks looma heaolust ja inimeste tervisest ega kutsuks üles antibiootikumide tarbimisele.Hea loomapidaja, aita ka sina vähendada antibiootikumiresistentsuse tekkimise ohtu, järgides viite nõuannet:

Kasuta antibiootikume vaid veterinaararsti ettekirjutusel.Pea kinni määratud ravimiannustest ja ravikestvusest.Osta antibiootikume vaid tegevusloaga ravimimüüjalt.Enneta nakkushaigusi järgides loomakasvatuse head tava. Hoolitse farmihügieeni eest ja võimalusel vaktsineeri loomi.Pea arvestust kasutatud antibiootikumide kohta.

Piret AasmäeMaaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist