Väävli kasutusnormid võistluspõldudel jäid vahemikku 33-75 kg/ha. Ühe tonni saagi moodustumiseks vajavad teraviljad väävlit 6-8 kg/ha. Väävel on liikuv element, mistõttu seda soovitust peaks jälgima kogu vegetatsiooniperioodi lõikes. Kolm haigusetõrjet oleks ideaalne
Kokkuvõttena saab märkida, et võrsumis- ja kõrsumisperioodil oskuslikult ajastatud täiendväetamine makro- ja mikroelementide tagas parimad kvaliteedid ning need põllud olid esimeste hulgas ka saagikuse ja tulukuse arvestuses.Raps andis hea tulemuse korraliku taimekaitsega
Rapsi kvaliteedi põhinäitaja on õlisisaldus. Õlisisaldust mõjutavad otseselt toiteelementidest kaalium, lämmastik, boor, väävel.Fotosünteesi normaalseks toimimiseks vajab rapsi taim lämmastikku, magneesiumi ja mangaani. Maksimaalne tarve on rosetifaasist kuni õitsemiseni.Kaheksast rapsist oli kuuel põllul taliraps. Talvekindluse annab taimele sügisel antud boor ja kaalium. Sügisel said lehe kaudu boori kõik võistluspõllud 100-300 g/ha. Vaatlused on näidanud, et kui on antud alla 200 g/ha boori, ilmnevad oktoobri lõpus tavahübriididel boori puuduse tunnused. Kääbussortidel puudustunnuseid ei ole ilmnenud.Lämmastiku kogused olid vahemikus 153-235 kg/ha toimeaines. Väävli kogused olid tagasihoidlikud, mis võis saada takistavaks asjaoluks paremate tulemuste saamisel. Ühe tonni rapsi saagi kujunemiseks on vajalik väävli kogus keskmiselt 15 kg/ha. Põlluraamatu väljavõtetest selgub, et kasutatud normid jäid 18-60 kg/ha.Boori, kaaliumi, mangaani, magneesiumi taset on hoitud kontrolli all lehe kaudu täiendväetamisega. Neil, kes kevadel boori ja väävliga tagasihoidlikult väetasid, on madalama õlisisaldusega saak.Siinjuures tõstaksin esile asjaolu, et kõrgeimad õlisisaldused tagab lisaks põhiväetisele lehe kaudu täiendväetamine boori ja väävliga, jaotatuna kolmele töökorrale rosetist kuni õitsemise alguseni. Aminohapete lisamine paagisegudesse on andnud toitainete omastamise efektiivsuse, mis võimaldab väetise kasutusnorme vähendada.Kasvuregulaatorite ja fungitsiidide kasutamise ning kvaliteedi vahelisi otseseid sõltuvusi ei ole võimalik välja tuua, kuid kõrgete kvaliteetsete saakide saamisel on oskuslik pestitsiidide kasutamine vältimatu. Toon esile läbimõeldud tehnoloogiliste skeemide kasutajatena FIE Erkki Oidermaa, Agriman OÜ, Molter Agro ja Väätsa Agro OÜ.Rukki ja odra mahukaal oli madal
Talirukki ja odra klassis, millest üks talioder, oli võistlejaid vähe (rukis 5, oder 4), mistõttu saagi kvaliteedi ja tehnoloogiliste skeemide vahel seoseid luua on subjektiivne.Odra mahukaal mahtus standardi piiresse 62,0 kg/hl neljast võistlejast vaid ühel, Nuudi talu Saaremaalt. Proteiin jäi 11,03-12,52% vahele. Kasutati lämmastikunorme, mis jäid 106-149 kg/ha piiresse. Kõik võistlejad tegid täiendväetamisel lehe kaudu kaks või kolm ringi. Kasutatud on kuni kahte kasvuregulaatorit ja kaht fungitsiidi, kuna fusarioosi leviku ohud olid juulis kõrged. Pealtväetamiseks on kasutatud lämmastik+ väävelväetisi osaliselt. Madala mahukaalu põhjus olid eelkõige ebasoodsad ilmastikutingimused vegetatsiooniperioodi alguses.Talirukki kvaliteet on seotud sordivalikuga. Hübriidsordid on suure saagipotentsiaaliga , samuti kõrgete kvaliteediomadustega. Rukki mahukaal oli kõigil üle standardi, kuid langemisarv langes järsult sõltuvalt koristusaja sademetest. Toiduvilja kvaliteedile vastava saagi koristasid vaid Vitsjärve Põldur OÜ ja Savikoti Agro OÜ. Võistluspõldudel kasutati saagi kvaliteedi tõstmiseks lehe kaudu täiendväetamist, fungitsiide 1-2 ringi ja 1-2 kasvuregulaatorit.Eili RajapuuTaimekasvatuse konsultantBaltic Agro AS