Baltic Agro taimekasvatuse konsultant Eili Rajapuu teeb kokkuvõtte tänavuse Viljelusvõistluse põllukultuuride kvaliteedist.
Eili Rajapuu: Esmakordselt arvestati üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi kvaliteediga
  • Eili Rajapuu: Esmakordselt arvestati üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi kvaliteediga
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Viljelusvõistlusel on saagikuse ja tulukuse arvestuse kõrval  tänavu esimest korda võetud arvesse üldvõitjate väljaselgitamisel ka saagi kvaliteeti. Väävel on väga oluline element klorofülli sünteesiprotsessis. Väävli puudusel on proteiini süntees häiritud, mistõttu võib suureneda nitraatide kogunemine saagis. Seega on vajalik tagada  väävli olemasolu lipulehe loomise perioodil. Sel perioodil mõjub kõige efektiivsemalt lehekaudne väetamine, võimalusel kergesti omastatava väävliga, mis tagas tänavu kõrgemad proteiinid.. Suurt tähelepanu oli saagi kvaliteedi saavutamiseks pööratud fungitsiidide kasutamisele - kolm kvaliteedi parimat olid teinud kolm haigustõrjet. Neist viimane loomulikult pähiku kaitse. Kasvuregulaatoreid oli kasutatud oskuslikult ja ajastatult kahe erineva tootega.
Arvestuse aluseks on Põllumajandusuuringute Keskuses tehtud saagi analüüsid. Kvaliteedi näitajaid arvestati nisu, rukki, odra ja rapsi võistlusgrupis. Herne arvestuses otsustati kvaliteeti mitte arvesse võtta, kuna proteiini näidud võistluspõldudel erinevad vaid pool protsenti. Oluline kvaliteedi kriteerium herne kokkuostul on tera värvus ja laigulisus, mida laboratoorselt ei määrata.Talinisu nõuab tasakaalustatud toitainete bilanssi
Talinisude kõrged kvaliteedinäitajad on tagatud tasakaalustatud toiteainete bilansiga. Kasutatud lämmastik võistluspõldudel jääb vahemikku 100-235 kg/ha. Kõige madalam mineraalse lämmastiku norm oli põllul, mille eelviljaks oli hernes.    Seosed tulevad välja kevadisel pealtväetamisel. Täheldatav on lämmastik + väävelväetiste koosmõju proteiini ja mahukaalu tõstjana. Näitena saab siin märkida Torma POÜ, Soone Farmi ja Rämsi Agro  väävlikasutust 60-75 kg/ha. Mahukaalud olid neil vastavalt 77,7-80 kg/hl.Üle 15 protsendilise proteiinisisalduse saavutasid Koolimaa Talu ja Reinu Põld OÜ  mikroelementide + aminohapete lehekaudse täiendväetamise abil.Koolimaa talu kasutab väetamisel Agriconi kaarte ja GPS süsteemi. Põhiväetisest oli seal väike kaaliumi vajadus ning toitainete bilansi tagas Argo Must  võrsumise-kõrsumise-loomise perioodil arvestades kasvufaasi nõudeid  NPK,S, Mg,Mn,Cu,Zn + aminohapped sisaldavaid leheväetisi viiel erineval töökäigul. Oluline väävel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele