Mullakaitse toetus – kellele ja milleks?

Kogu maakera maismaast moodustab põllumajanduslik maa 1/3 ja sellest omakorda 1/3 on haritav maa. Kui põllumaa viljakus väheneb märkimisväärselt, siis kultuurtaimede saagikus langeb ning inimkonna toiduga kindlustatus halveneb. Põllumajandusmaad tuleks kasutada vastavalt selle omadustele kõige otstarbekamal viisil. Muldade degradatsiooni olemus seisneb mulla seisundi ja talitluse halvenemises. See avaldub nii loodusliku mulla kahjustumise ja hävimise näol kui inimtegevuse tagajärjel. Lisaks mulla degradatsioonile toimuvad maakasutuse muutused sageli põllumajandusmaa vähenemise suunas. Ehitised võtavad enda alla põllumaad, kus muld kaetakse või eemaldatakse. Põllumassiivid, mis on turvas- ja erodeeritud muldadel toetusõiguslikud, leiab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt põllumassiivide veebikaardilt. Lisaks on mullakaitse toetuse taotlejatel võimalus põllumassiivi piire muuta vastavalt mullaliigile niimoodi, et tekiks toetusõiguslik põllumassiiv. Põllumassiivi piiride muutmiseks tuleb esitada PRIA-le avaldus. Käesoleva aasta mais saavad taotlejad läbi e-PRIA keskkonna taas piirkondlikku mullakaitse toetust taotleda. Toetuse määr on ühe hektari kohta 50 eurot aastas ja kohustus kestab viis aastat. Toetust võib taotleda vähemalt 0,30 hektari suuruse ala kohta. Piirkondliku mullakaitse toetuse aluseid rohumaid võib kasutada ka karjatamiseks. Sealjuures tuleb jälgida, et rohukamar ei kahjustuks ülekarjatamise tõttu. Rohukamara uuendamiseks on lubatud kasutada ainult otsekülvi ja pealekülvi. Erandina on turvasmuldadel rohumaa uuendamine lubatud üks kord kohustuseperioodi jooksul randaalimise ja freesimise teel. Viljapuu- ja marjaaia reavahed tuleb hoida rohukamara all, mida künni teel ei uuendata. Rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid, nagu kündmine, koorimine, kultiveerimine, äestamine, randaalimine ja freesimine, toetusalusel maal ei tehta.

Piirkondliku mullakaitse toetuse väljatöötamisel lähtuti turvas- ja erodeeritud muldadele kõige sobivamast maakasutusest. Toetuse saajad peavad hoidma maad rohukamara all. Vaadates nõuet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raamides, siis aitab turvasmuldadele rajatud rohumaa kasvuhoonegaaside emissiooni piirata. Turvasmuldade intensiivne harimine on oluliseks kasvuhoonegaaside emissiooni allikaks, sest mulla orgaaniline aine laguneb harimisel kiiremini. Mulla erosioon väheneb tänu erodeeritud muldade rohukamara all hoidmisele. Kuigi Eestis moodustavad erodeeritud ja erosiooniohuga mullad vaid 3,1% põllumaast, siis Euroopa Liidu vastav näitaja on 17%. Samuti aitab püsiv taimkate turvas- ja erodeeritud muldadel vähendada toiteainete leostumist ja säilitada mulla orgaanilise aine sisaldust või isegi ajapikku suurendada.Miks toetatakse põllumaid, kus levivad turvasmullad ja erodeeritud mullad?

Põhjus on nende harimisest tulenev märkimisväärne mullaviljakuse langus. Turvasmuldadel esineb kaaliumipuudus ja tunduvalt halvem fosforiga varustatus kui põllumaadel tervikuna. Kultuurtaimede kasvatamine turvasmuldadel eeldab suuremat väetamist, mis aga põhjustab leostumist, sest puudub toitaineid siduv mulla mineraalosa. Turvasmuldadel väheneb turbakihi tüsedus põlluna u 2 cm aastas ja rohumaana 0-1 cm aastas. Eestis mõjutab muldi enim vee-erosioon, mis on iseloomulik künklikele aladele. Vee-erosioon pärineb valdavalt haritavatelt põllumaadelt ja põhjustab põllult märgatava huumuse ning fosforiühendite kao. Erosiooni intensiivsus sõltub suuresti maakasutusest. Majanduslikku kulukust suurendab maa harimine kallakulistel aladel. Nendel põhjustel on lisaks mulla seisundi säilitamisele mõistlik majanduslikult jätta turvas- ja erodeeritud muldadel asuvad põllud püsiva taimkatte alla.Kes saavad taotleda toetust?