Kogu teadliku taimekasvatuse alus on muldade tundmine

Kogu teadliku taimekasvatuse alus on muldade tundmine  Foto: Postimees/Scanpix

Kõik me soovime toituda teadlikult ja tervislikult, et tagada organismile vajalikud toitained, mineraalid ja vitamiinid. Vanemad võtavad laste eest hoolitsemisel vastutuse ka nende eest ning peavad tagama neile, meie tulevikule, kasvu ja arengu. Täpselt sama moodi peab põllumees võtma vastutuse oma kasvatatavatele kultuuridele toitainete tagamise eest.

Toitainete puuduses kannatab taime areng ja seeläbi saagikus, kvaliteet ning kasumlikkus. Meie muutlikes kliimaoludes on õigete - ajaliselt, koguseliselt, ruumiliselt - toitumistingimuste tagamine seotud suure riskiga ning nõuab igapäevaselt otsuste langetamist. Jätkusuutlikkust tagavate otsuste tegemiseks on vaja tunda keskkonda, mille kaudu taimed toitaineid omastavad. Seega kogu teadliku taimekasvatuse alus on muldade tundmine - nii teaduse, nõuandjate kui ka põllumeeste vaatenurgast.

Agri Con kutsub seminarile „Efektiivsem põllumajandus läbi teadliku tegutsemise“

Mullaproovide kogumine, analüüsimine, nende alusel väetusplaani koostamine ja erinevate mineraalsete ning orgaaniliste väetiste kombinatsioonide kasutamine, külvikordade koostamine saavutades seeläbi saagi ja kvaliteedi tõus, säilitades või parandades kasumlikkust ja panustades ka mullaomaduste säilimisse või paranemisse - on osa põllumehe igapäevast. 

Mullaomadused, mis määravad taimede toitumuslikud tingimused, võivad olla ajas püsivamad või kiiremas muutumises. Lõimis on mulla püsiv näitaja, mis ei anna otseselt infot põllumehele otsuste tegemiseks, kuid mõjutab taimede toitumist läbi lasuvustiheduse. Lasuvustihedus on üks põhiline mullaviljakusnäitaja, mille alusel on võimalik leida vee ja toiteelementide varu mullas. See on püsiv mulla sügavamates kihtides, kuid muutub künnikihis (taimede aktiivses toitumispiirkonnas) sõltuvalt kasutatavast agrotehnoloogiast, sademete hulgast ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest. Lisaks  mõjutab lasuvustihedus oluliselt taimede toitumiskeskkonda ehk vee- ning õhurežiimi ja on omakorda mõjutatud mulla struktuursusest. Viimase kujunemisel on määravaks omakorda orgaanilise aine sisaldus ja lõimis.

Struktuurses mullas seotakse rohkem vett ja toitaineid, kuna seal on erineva suurusega poore. Samuti on struktuurne muld paremini õhustatud. Mulla struktuuragregaadid ei saa tekkida ilma biloogilise faktorita.Inimsilmale nähtamatud mikroorganismid vastutavad orgaanilise aine lagunemise eest ja mängivad olulist rolli struktuursuse kujunemisel. Seda nii mehhaaniliste mullaosakeste kokku sidumisel läbi tsementeerivate eritiste kui ka agregaatide omavahelisel ühendamisel läbi seeneniidistiku. See tagab struktuuragregaatide vastupidavuse.Taimejuured ja silmale nähtav mullaelustik ei ole mitte vähem tähtis füüsiliselt mullaosakeste kokku surumisel ja liigutamisel. Lisaks vihmausside elutegevuse tagajärjel eritatakse mulda koprolliite, mis on mullosakesed segunenud seedetrakti eritistega. Ka need on olulised mulla struktuursuse kujunemise.  

Tunne oma muldasid ja tee otsuseid lähtuvalt sellest!

Mullaproovide võtmise täpsus - korrektselt võetud proovid vastavalt lõimise varieeruvusele.

Väetusplaanide rakendamine - väetamine vastavalt mulla omadustest ja taime vajadustest lähtuvalt kogu põllu ulatuses.

Orgaanilise aine sisaldus - peegeldab mulla viljakust. Olemasolevad (sõnnik, läga, põhk, liblikõielised, vahekultuurid) ja kasutamata ressursid (reoveesette muda kompost, vinass jne) põllumehe heaks tööle.

Maaparandus - drenaazid ja kraavid korda. Kasvukeskkonna sobivus taimedele ja toitainete omastamine sõltub oluliselt mulla veerežiimist.

Lupjamine ehk muldade neutraliseerimine -  teadlik lupjamine (Ca ja Mg tasakaal) suurendab toiteelementide omastamist ja kindlustab kõrgema saagi ning kvaliteedi. NB! Asukohapõhine lupjamine säästab kulusid 30-50% ulatuses.

Külvikord - planeeri vastavalt muldade kasutussobivusele.

Sensorid ja N-tester - taimede fotosünteesi monitoorimine kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, et tagada lämmastik vastavalt taimede vajadusele.

Andmehaldus ja tarkvarad - infohulga haldamine ja analüüs teadlike tulevikuotsuste tegemiseks.

Olgu ka öeldud, et taimede kasvuks soodsaimaks loetakse lasuvustihedust 1,2 t/m3. Muldade tihenemisel (lasuvustiheduse kasvades) halveneb mulla vee ja õhurežiim, seeläbi toitainete omastamine mullast ja langeb väetiste kasutamise efektiivsus.

Eelolevalt on välja toodud arvukalt mulla näitajaid nagu lõimis, lasuvustihedus, struktuursus/struktuuragregaadid, orgaaniline aine, poorsus, mikroorganismid, mis on kõik üksteisega seotud ja mõjutavad mulla kui taimede toitumiskeskkonna funktsioneerimist.Lisaks eelnimetatule on kõigil pindalatoetuse võtjatel kohustus analüüsida oma muldasid, määrata pH, orgaanilise süsinuku sisaldus, liikuvate toiteelementide sisaldused (P, K jt).See on väärtuslik info, mida väetamisega seotud otsuste langetamisel kasutada, et minimeerida riske ja saavutada võimalikult kasumlik majandamine. Meit JürgensAgri Con

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee