Öökülmad ja kuivus pidurdasid taimekasvu

Aprilli korduvad öökülmad, jahe ilm ja vähene mullaniiskus pidurdasid taimede arengut ning vähendasid toitainete omastamist – mitmel pool jäi kasv lausa seisma ja väetiste mõju oli oodatust nõrgem, selgub Paul-Techi mullajaamade andmetest.
Põllud Lääne-Virumaal.
  • Põllud Lääne-Virumaal.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Aprillis oli Eesti keskmine õhutemperatuur normist veidi madalam. Paul-Techi põllujaamad registreerisid öökülmasid 11 kuni 25 päeval, kusjuures saartel esines neid vähem ja Mandri-Eestis oli keskmiselt 20 päeva. Seega olid ligikaudu kaks kolmandikku öödest taimekasvu pidurdavalt külmad. Kuu madalaim õhutemperatuur taimiku kohal, –9,2 °C, mõõdeti 11. aprillil Raplamaal Vilivere küla talinisu põllul. Samal põllul registreeriti ka kuu teine madalaim temperatuur, –8,9 °C, 21. aprillil. Selle päeva miinimumtemperatuurid jäid vahemikku –8,9 °C kuni –1,9 °C (keskmine –5,1 °C). Sellised külmad on rapsile õiepungade moodustumise ajal juba ohtlikud.

Seotud lood

Uudised
  • 02.04.26, 10:01
Soe, kuid kuiv märts kurnas põlde: mullaniiskus langes kriitiliselt
Paul-Techi andmetel ei ohustanud märtsis põllukultuure külm, kuid sademete vähesus ja tuulised ilmad viisid mullavee taseme järjepideva languseni. Mitmel pool kujunes kuu lõpuks välja veepuuduse risk.
Uudised
  • 13.03.26, 09:00
Seireandmed: pealmine mullakiht on enamikus Eestis juba sulanud
12. märtsi soe öö andis Eestis muldade kevadisele sulamisele selge tõuke. Öö miinimum õhutemperatuurid maapinna lähedal jäid -0,2…+6,0 °C vahele, Eesti keskmine 3,6. °C. Maakondadest oli soojem Põlva (4,8 °C) ja jahedaim Pärnu (1,7 °C).
Uudised
  • 02.03.26, 09:23
Püsiv lumekate kaitses veebruaris põllukultuure krõbeda pakase eest
Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade veebruarikuu andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Kokkuvõte näitab, et kuigi veebruaris esines tugevaid külmakraade, pakkus juba teist kuud püsinud lumekate põllukultuuridele tõhusat kaitset.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele