Üle 30 Eesti tehnoloogiaettevõtja hoiatab valitsust, et kiirustades ja nõrga analüüsiga kavandatavad metsaseaduse muudatused seavad ohtu nii metsade kestlikkuse kui ka riigi majandusliku tasakaalu – kasu liigub välja, riskid jäävad Eestisse.
Metsa on raiutud enam kui on juurdekasv, väidetakse pöördumises.
Foto: Liis Treimann
Tehnoloogiasektori esindajad rõhutavad, et metsandus on oluline osa Eesti majandusest, ent praegu on ohus teaduspõhine ja läbipaistev metsade- ning riigivalitsemine. Avalikus kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on metsa raiutud enam kui on juurdekasv ja riigi enda prognooside kohaselt ei taastu majandatava metsa tagavara isegi mitte aastaks 2064.
Riigikogu infotunnis põrkusid kolmapäeval vastandlikud hinnangud kavandatavale metsaseadusele – kui valitsus kinnitab, et eesmärk on senise olukorra fikseerimine ja liikumine kestlikkuse suunas, siis kriitikute hinnangul legaliseeritakse sellega senine üleraie.
Kriisis metsatööstust ootab lähiaastail ees krahh, sest puitu ei jagu, kuna tööstusele on tehtud pidevalt järeleandmisi, tõdes ökoloog ja riigikogu liige Tiit Maran.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, kus on sees ka 70% metsamaast majandusmetsaks seadmine. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul lisab see plaan hoogu Eesti niigi intensiivsele metsaraiele, sealhulgas looduskaitsealadel.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.