2017. aastast muutuvad kraavide toetusõiguslikkuse tingimused
Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb ka edaspidi säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Erinevusi on metsaäärsete kraavide osas.
2017. aastast arvestatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka kraavid koos selle serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Teisisõnu - kraavid, mille laius on koos servade ja põllu vahel oleva puittaimestikuga alla 12 meetri, on toetusõiguslikud.
Siiski on erinevus metsaäärsete kraavide osas. Metsaäärsete kraavide pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik nii laialt, et kraav koos puittaimestikuga ei ületaks 12 meetrit. Metsaäärsete kraavide puhul võetakse kraavi välispiiriks kraavi metsapoolne serv ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Kraavi põhi ja põllupoolne nõlv ja serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Selleks peab taotleja hoidma kraavi põhja ehk kraavi veealuse osa ning selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust sellisel määral vaba, et kraavi piire saaks tuvastada. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, siis arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja.
Kui soovite PRIAle teada anda kraavidest, mis sobiksid uutele tingimustele vastavalt säilitatavaks maastikuelemendiks ja mida soovite arvestada toetusõigusliku põllumajandusmaa sisse, siis tehke piiriparandusettepanek e-PRIAs nn vana e-PRIA teenuse „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“ kaudu või saatke avaldus aadressil maa@pria.ee.
Allikas: www.pria.ee
