Sojaaretajad said esimese Bergi innovatsioonipreemia

Sojaaretajad said esimese Bergi innovatsioonipreemia  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

16. veebruaril 2017 autasustati Bergi nimelise innovatsioonipreemiaga Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadureid eestimaise sojaoa sordi ’Laulema’ aretamise eest. Uue sordi aretamisega olid tegevad Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits.

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemiaga tunnustatakse maamajandussektori edendajaid, kes on loonud uuenduslikke tooteid ja teenuseid või kelle tegevus innustab kasutama innovaatilisi lahendusi ja praktikaid. Preemia suuruseks on 1000 eurot ja selle väljaandjateks on MTÜ Eesti Rukki Selts, Sangaste Vallavalitsus ja Maaeluministeerium. 

Lea Narits: olla esimene Bergi preemia laureaat oli väga uhke tunne

Katses üle 200 sordi

Riiklikud katsed:

Põllumajandusameti sordiosakonnalt saadi 31.10.2011 kinnitatud Tehniline küsimustik sojaoa kohta.

Viljandis viidi läbi registreerimis- ja majanduskatsed sordi kaitse alla võtmiseks ja Poolas eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katse.

Rahvusvaheline sordiregister ei kinnitanud sordinime ’Saaremaa’, kuna Euroopa Liidus on soja sort ’Sarema’.  Registrile esitati nime-ettepanek ’Laulema’.

Aretuse algmaterjal pärineb Enn Kaljo käest, kes oli seemne kunagi Tšehhist toonud ja siis teda aastaid koduaias valinud ja paljundanud. Klassikalist aretust seekord ei olnud (ristamine jne), peamiselt rakendati üksik- ja koguvaliku meetodeid. Lätis tehtud DNA uuringu näitas, ühegi registreeritud sordiga sarnasust polnud. Sellega saadi kinnitust, et tegemist on uue sojaoa sordiga.

Sojasorti ’Laulema’ on kasvatatud juba Soomes (mahetalu) ja Lätis.

Enn Kaljo: soja on tuleviku toiduaine

Luua tuleks vastav preemiafond, kuhu siis annetusi teha saaks ja üleskutse samuti riigile, maaeluministeeriumi näol, et kõik preemiad oleksid edaspidi maksudest vabastatud, st brutosumma preemiasaajale kätte ja riik kannaks maksukulud, mis tuleks siis juurde arvutada. Ka võiks preemiasumma olla tulevastele uute asjade turule toojatele minimaalselt 10 000 eurot, see oleks tunnustusena tõesti märkimisväärt summa.

Enn Kaljo

sojaaretaja

Kaljo sõnul on soja täisvalguga saadus, millist ei leidu palju ja võrreldes lihaga omastub soja pea täielikult ja sojakasvatus on paljuski jäätmevaba tootmine - iga tootmisega seotud detail saab mingis vallas kasutuse. „Soja kasutatakse ajuvitamiini letsitiini ja E vitamiini alfa-tokoferooli tootmiseks, mida jaapanlased ostavad kokku ja otsivad maailmast taga. Sojast saab head piima ja sojapiima saab toota masinaga kodus köögis leotatud sojaubadest. Selline protsess vahetab pikas perspektiivis välja ka lehmad laudas, sest teadupärast on pastöriseeritud lehmapiim tervisele hoopis kahjulik reklaamitud kasu asemel: WHO "kaltsiumi paradoks" kinnitab seda, et pastöriseerimine on protsess, mis kasu asemel toodab kahju organismile, luuhõrenemine on peamine selle märksõna. Tuleb minna toorpiima ja hapupiima kasutamise juurde kõikjal, loobuda pikalt seisvast piimast ja meeletutest laudavabrikutest. Pealegi omastab inimene kitsepiima palju paremini kui lehmapiima, sest kitsepiimas on ka magneesium olemas,“ selgitas Kaljo.

Teadus ja praktika käsikäes. „Sojakasvatuse teemal ma lihtsalt ei hakanud seda uurima, vaid praktikuna asusin sojasorte katsetama koduaias Kuressaares - hiljem liikus see protsess juba mandrile ja aastal 2005 sain anda oma väikesest saagist seemneid Margus Essile Jõgeva Sordiaretusinstituudist, kes viis need Jõgevale kaasa ja kogu selle protsessi avaram aretustegevus võis alata. Olin ise juba aastaid taimetoitlane ja kahtlemata vajasin seda kraami enam, mida ise kasvatada, sest parim toit ei tule mitte poest, vaid enda aiast, põllult või kasvuhoonest. Me peame rahvana pöörduma juba prohvet Zarathusra propageeritud aedade pidamise juurde, kus oleks olemas kõik toiduks vajalik,“ rääkis Kaljo. „Katsetasin ise 3-4 sojasorti õige väljavalimiseks ja lisaks sain 2005. aastal Margus Essi käest Jõgeval kasutusel olnud Venemaa sojasorte, mida siis minagi katsetesse lülitasin. Eesti Sojaliit tellis siis aastal 2006 minult ka eeluuringu, mis kindlasti aitas hilisematele arengutele kaasa.“

Rakendusuuring „Sojakasvatuse arendamine kõrgeväärtuslike valgutoodete tootmiseks Eestis“

Eesmärgiks oli aretada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata), sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele.Töötati välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.Peamine agronoomiline probleem:

Projekti innovaatilisus seisneb Eestile uue kõrgeväärtusliku valgu- ja õlikultuuri - sojaoa sortide selektsioonis ning aretamises ja sobilike  kasvatustehnoloogiate väljatöötamises. Eestis on sojaoa kasvatamisel sama perspektiivi, mis rapsil ning sojaoa kasvatus on suuteline arenema sama kiiresti ja kaugele kui seda on teinud rapsikasvatus.

Allikas: Vahur Kukk, Eesti Rukki Selts

TASUB TEADA

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150