Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman.. 

ELFi ekspertide analüüs näitab, et praegune ELi põllumajanduse otsetoetuste süsteem, mis peaks ametliku retoorika kohaselt toetama põllumajanduse rohestamist, on keskkonnale kahjulik. Suuremate otsetoestustega riikides on märksa halvemad põllumajanduse keskkonnanäitajad. Näiteks kasutatakse suuremate otsetoetustega riikides rohkem mineraalväetist ja pestitsiide, samuti on seal tihedam põllumajandusloomade asustus. Nõnda on nendes riikides suurem veereostuse oht ja kõrgemad ammoniaagi ning kasvuhoonegaaside emissioonid. ELFi analüüsi kokkuvõtvat artiklit saab lugeda 2017. a Akadeemia kolmandast numbrist.Praegune põllumajanduspoliitika on mõjunud laastavalt ka linnustikule. “Põllulindude kiire allakäik on nähtav nii Eestis kui mujal Euroopas. Eesti põllumaadelt on võrreldes 1984. aastaga kadunud 40% linnupaaridest. Langus on olnud kiire ning erinevad ÜPP rohestamise ja maaelu arengukava keskkonnameetmed ei ole suutnud elurikkuse kadu peatada,” rääkis EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. EOÜ punktloenduse aruande leiab siit

PKÜ juhatuse esimees Jaak-Albert Metsoja nendib, et praegune ühine põllumajanduspoliitika on diskrimineeriv. “Tänane ÜPP ei toeta vajalikul määral kõrge loodusväärtusega põllumajandust ja pärandkoosluste säilitamist. Selline olukord seab eriti halba seisu Eesti puisniidud ja -karjamaad, mis on kogu Euroopa mõistes harukordselt liigirikkad kooslused. Ilma radikaalse ÜPP reformita on Euroopa traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja sealhulgas eriti poollooduslike koosluste elurikkus määratud hääbumisele,” ütles Metsoja. ELF, EOÜ ja PKÜ on liitunud rahvusvahelise kampaaniaga Living Land, millega on ühinenud kokku üle 200 Euroopa organisatsiooni. Kampaaniat veavad eest Euroopa ja Kesk-Aasia BirdLife, Euroopa Keskkonna Büroo ning Maailma Looduse Fondi Euroopa haru. Kampaania kohta leiab infot kodulehelt: https://www.living-land.org/

ELF, EOÜ ja PKÜ on liitunud rahvusvahelise kampaaniaga Living Land, millega on ühinenud kokku üle 200 Euroopa organisatsiooni. Kampaaniat veavad eest Euroopa ja Kesk-Aasia BirdLife, Euroopa Keskkonna Büroo ning Maailma Looduse Fondi Euroopa haru.Kampaania kohta leiab infot SIIT. 

Kuni käesoleva aasta 2. maini toimuvad Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid eesmärgiga panna paika ELi ühise põllumajanduspoliitika suunad peale 2020. aastat. Ühendused julgustavad nii kodanikke kui organisatsioone sel teemal oma arvamust avaldama Euroopa Komisjoni ankeedis aadressil: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/FutureCAP 

ELF kajastab ÜPP protsessi ning keskkonnaühenduste seisukohti 2017. aasta vältel blogis aadressil: www.estcap.blogspot.com