Fotod: Metsandussektor seadis sihte

Kordaläinud päev. Päeva kokkuvõtted tegid presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ja Henn Korjus Eesti Maaülikoolist. Mõlemad pidasid päeva kordaläinuks. „Mulle meeldis see, et vaadati 20 aastat ajas tagasi ja siis omakorda samapalju aastaid edasi. Meie loodus on kindlasti paremini kaitstud ja meil on paremad teadmised loodusest, kui 20 aastat tagasi. Metsamajandamise pool on ka kõvasti arenenud. Mis juhtub tulevikus on raske prognoosida, aga igal juhul me peame võtma metsandust üldise heaolu kontekstis,“ ütles Korjus. „Meil on hea haridustase, me oleme tehnoloogiliselt hästi arenenud, meie metsanduse andmed on korrektsetes andmebaasides, me saame neid andmeid töödelda ja kasutada. Me oleme aga globaliseeruvas maailmas, nii et me ei saa olla oma väiksuse tõttu need, kes on tehnoloogias eesrindel, meil pole võimalust olla kõikides asjades parim. Seega peame erinevaid moodsaid tehnoloogiaid sisse ostma ja arenema teistega koostöös.“

Korjus meenutas, et 20 aastat tagasi oli probleemiks paberipuidu ekspordi küsimus. „Täna selle teemaga tegeletakse ja on ideid, kuidas edasi minna. Rahaline võimekus on olemas, siin oleks oluline ka riigi tugi,“ rääkis Korjus.

Korjus rõhutas, et kuigi konverentsil ei räägitud metsaomanikest ja nende õigustest, siis on see teema sektorile ülioluline. „Viimasel ajal on metsaomanike õigusi ahendatud ühiskonna hüvanguks, aga kui me seda teeme, tuleb välja mõelda kompensatsioonimehhanism,“ rõhutas Korjus.

Vitsurile meeldis see, et konverentsil toimus debatt, kuigi kohati saadi asjust erimoodi aru, mis nõunikule veidi peavalu valmistas. „Ka siin saalis, kus viibisid sektoris seesolijad räägiti veidi üksteisest mööda, asjust saadi erinevalt aru. Seega paneme rõhku terminitele, millest kõik aru saavad, see on oluline visioonide paika panemisel,“ ütles Vitsur.

Asko Lõhmuse ettekandest noppis Vitsur välja teadmise, et tulevik on meie kätes. „Me peame endale kogu aeg aru andma, et tulevikud on võimalikud, tõenäolised ja soovitavad ja nende vahel vahet tegema. Mõelda tuleb sellele, millistel tingimustel soovitav tulevik võib realiseeruda, kas me suudame, viitsime, tahame ja oskame seda teha või realiseerub see, mis on tõenäoline ehk mida jumal annab.“

Mõlemad mehed pidasid oluliseks hariduse teemat. „Elukestev õpe on siin märgusõnaks. Baas- ja võtmeoskustel on tasakaal paigast ära. Puudu on loovusest, oma arvamusest, suhtlemisoskusest, koostöösoovist,“ rääkis Vitsur ja lisas, et kuni me ei õpeta õpilasi ise kohanduma õpitus ja täiendavaid teadmisi hankima, siis jääme hätta. Oluliseks peeti ka seda, et metsandusteadmisi peaks jagama juba põhikoolis.

Konverentsil korrati veelkord üle, et me peame arvestama sellega, et järgmistel kümnenditel puidu juurdekasv meie metsades väheneb, sest suur kogus Eesti metsi jõuab vanusesse, kus juurdekasv on paratamatult väiksem kui keskealistes metsades. Seetõttu on oluline sektori arendamisel keskenduda innovaatiliste lahenduste leidmisele.

TASUB TEADA

Metsanduse Visioonikonverentsi on korraldatud alates 2006. aastast;Visioonikonverentsi korraldab Eesti Metsaselts.