Lihatööstuse tööviljakus kasvab keerulisest turuolukorrast hoolimata

„Sarnaselt piimasektorile on Eesti lihasektoris olnud keeruline turuolukord, aga lihatööstuse majandusnäitajad on eelneva aastaga võrreldes veidi paranenud.  Kui piimatööstuses on raske turuolukord viinud langusesse ka tööviljakuse näitajad, siis lihatööstus on suutnud efektiivsust mõnevõrra kasvatada“, sõnas Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Lihatööstus investeeris 2016. aastal materiaalsesse põhivarasse 17,9 miljonit eurot, mis oli 54,3 protsenti rohkem kui eelneval aastal.  Sektori müügitulu kasvas 1,3 protsendi võrra.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes lihatöötlemisettevõtetes töödeldud veiseliha kogus 191 tonni (2%) ja sealiha kogus 406 tonni võrra (1%).  Lamba- ja kitseliha kogus suurenes 15,5 tonni võrra (18%).

Lihatöötlemise sektori müügitulu oli 310,1 miljonit eurot, mis oli 1,4 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga.

Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 80,6 miljonit eurot, mis aasta varasemaga võrreldes vähenes 1,5 protsenti. Samas kasvas imporditava liha ja lihatoodete käive 9,4 protsenti ulatudes 129,6 miljoni euroni. Eesti päritolu lihatoodete kolm peamist sihtturgu olid jätkuvalt lähinaabrid Läti, Soome ja Leedu. 2014. aastal alanud Venemaa lihatoodete ekspordipiirangute järel on Rootsi tõusnud sihtriikide arvestuses olulisuselt neljandale positsioonile.

Eestlaste lihatoodete tarbimist suunavad järjest enam eelküpsetatud ja kiiresti valmistatavad lihatooted (sh grilltooted). Kohaliku lihatööstuse andmetel on klassikaliste lihatoodete (sardellid, viinerid ja keeduvorstid) tarbimine vähenemas, kasvanud on grillvorstide, marineeritud liha ja jahutatud hakkliha nõudlus.

Lihatöötlemise sektori moodustavad Eestis keskeltläbi 50 töötlemisettevõtet ja väikemajapidamist, millest viis suuremat tööstust annavad üle 90 protsendi kogu lihatööstuse müügitulust.

Vaata lisaks: Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta ülevaade