LUGEJA KÜSIB: Mis on juurepess ja kuidas seda tõrjuda?

Mis on juurepess ja kuidas seda tõrjuda?  Foto: Postimees/Scanpix

Maaülikooli metsandusinstituudi lehelt võib leida Silja ja Märt Hanso koostatud uuringu puude juuremädanike kohta. Uuringus tuuakse välja, et juuremädanikke hinnatakse metsamajanduses kõige kahjutoovamaks haiguste rühmaks.

Metsakooslusi oluliselt mõjutava tegurina on need uurimisobjektiks metsapatoloogias ja ökoloogias, huvipakkuvad metsakorralduse ja metsatööstuse problemaatikas ja olulised keskkonnakaitselisest aspektist. Juuremädanike massiline levik metsades on sageli just inimese hoolimatu või väheteadliku tegevuse tulemus.

Raske avastada. Varjatud avaldumisviisi tõttu ei ole juuremädanikke lihtne avastada, sageli on nende tekitajaid ka raske diagnoosida. Korduvalt on olnud juhtumeid, kus esialgselt õhusaaste arvele kantud puude kuivamine on hoolikamate metsapatoloogiliste uuringute järel osutunud hoopis juuremädaniku kahjustuseks. Seni on meil uuritud peamiselt juurepessu (Heterobasidion spp.), mida peetakse kõige ohtlikumaks metsapuude juuremädaniku tekitajaks põhja-parasvöötmes.

Juuremädanikud põhjustavad metsamajandusele ulatuslikku materiaalset kahju, nende tekitajaid on varjatud eluviisi tõttu raske diagnoosida, juuremädanike majanduslikku ning keskkonnakaitselist rolli on raske hinnata.

Põhjalikumalt juuremädanike tekitajatest saad lugeda Maaülikooli kodulehelt:

Uuring: Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades

 

Juurepess

on puudes mädanikku tekitav seen;

levib eoste abil õhu kaudu kändudele ja sealt juurtesse;

nakatunud puu juurtest võib liikuda edasi terve puu juurtesse;

Eestis leviv kuuse- ja männijuurepess kahjustab kuuske, mändi, kadakat ja harvem lehtpuid.

ENNETAMINE

tee raied talvel;

soojal ajal tehtud raietel kasuta biopreparaati Rotstop.

Kuidas saaks juurepessi teket ennetada? Baltic Agro tootejuhi Ene Kiudsoo sõnul on juba paar aastat turul biopreparaat Rotstop. Selle suurimaks kasutajaks on RMK aga järjest enam leiab toode kasutust ka erametsades. „Juurepess on laialdaselt levinud patogeen okaspuumetsades. Õhu kaudu levivad eosed nakatavad kõige sagedamini värskeid kände, harvem juurekaelahaavandeid eluspuudel. Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi lähedal kasvavatele tervetele puudele,“ selgitas Kiudsoo, miks see seen on ohtlik. „Biopreparaat Rotstop® sisaldab hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) eoseid ja seda saab kasutada juurepessu tõrjeks männi- ja kuusekändudel. Mädaniku tõrjeks kasutatav Rotstop´i toime põhineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil.“

Soomes on eraldi Rotstopi veebileht: www.rotstop.fi

Kiudsoo täiendas, et hiidkoorik on Eesti metsades kasvav saprotroofne puidulagundaja, kuid erinevalt juurepessust ei ohusta elusaid puid. „Mõningat kahju võib ta tekitada ülestöötatud, liiga kauaks metsa seisma jäetud metsamaterjalile.“

Kulunorm: 1-2 g/m kännu pinna kohta (1 l töölahust 1 mkännu pinna kohta käsipritsiga pritsides, 1-2 l töölahust 1 mkännu pinna kohta mehhaniseeritud töötlemisel).

25 grammisest Rotstop-i pakendist piisab kändude töötlemiseks alal, kust saadakse umbes 37 – 75 m3 ülestöötatud puitu (1/6 – 1 ha) ja 100 grammisest pakendist piisab vastavalt alal, kust saadakse umbes 148 – 300 m3 ülestöötatud puitu (2/3 – 4 ha).

Pritsimiskordade arv: 1 kord hooaja jooksul

Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.

Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150