Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
LUGEJA KÜSIB: Mis on juurepess ja kuidas seda tõrjuda?
Metsakooslusi oluliselt mõjutava tegurina on need uurimisobjektiks metsapatoloogias ja ökoloogias, huvipakkuvad metsakorralduse ja metsatööstuse problemaatikas ja olulised keskkonnakaitselisest aspektist. Juuremädanike massiline levik metsades on sageli just inimese hoolimatu või väheteadliku tegevuse tulemus.
Raske avastada. Varjatud avaldumisviisi tõttu ei ole juuremädanikke lihtne avastada, sageli on nende tekitajaid ka raske diagnoosida. Korduvalt on olnud juhtumeid, kus esialgselt õhusaaste arvele kantud puude kuivamine on hoolikamate metsapatoloogiliste uuringute järel osutunud hoopis juuremädaniku kahjustuseks. Seni on meil uuritud peamiselt juurepessu (Heterobasidion spp.), mida peetakse kõige ohtlikumaks metsapuude juuremädaniku tekitajaks põhja-parasvöötmes.
Juuremädanikud põhjustavad metsamajandusele ulatuslikku materiaalset kahju, nende tekitajaid on varjatud eluviisi tõttu raske diagnoosida, juuremädanike majanduslikku ning keskkonnakaitselist rolli on raske hinnata.
Põhjalikumalt juuremädanike tekitajatest saad lugeda Maaülikooli kodulehelt:
MIS ON MIS
Juurepess
on puudes mädanikku tekitav seen;
levib eoste abil õhu kaudu kändudele ja sealt juurtesse;
nakatunud puu juurtest võib liikuda edasi terve puu juurtesse;
Eestis leviv kuuse- ja männijuurepess kahjustab kuuske, mändi, kadakat ja harvem lehtpuid.
ENNETAMINE
tee raied talvel;
soojal ajal tehtud raietel kasuta biopreparaati Rotstop.
Kuidas saaks juurepessi teket ennetada? Baltic Agro tootejuhi Ene Kiudsoo sõnul on juba paar aastat turul biopreparaat Rotstop. Selle suurimaks kasutajaks on RMK aga järjest enam leiab toode kasutust ka erametsades. „Juurepess on laialdaselt levinud patogeen okaspuumetsades. Õhu kaudu levivad eosed nakatavad kõige sagedamini värskeid kände, harvem juurekaelahaavandeid eluspuudel. Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi lähedal kasvavatele tervetele puudele,“ selgitas Kiudsoo, miks see seen on ohtlik. „Biopreparaat Rotstop® sisaldab hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) eoseid ja seda saab kasutada juurepessu tõrjeks männi- ja kuusekändudel. Mädaniku tõrjeks kasutatav Rotstop´i toime põhineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil.“
HUVITAVAT LUGEMIST:
Soomes on eraldi Rotstopi veebileht: www.rotstop.fi
Kiudsoo täiendas, et hiidkoorik on Eesti metsades kasvav saprotroofne puidulagundaja, kuid erinevalt juurepessust ei ohusta elusaid puid. „Mõningat kahju võib ta tekitada ülestöötatud, liiga kauaks metsa seisma jäetud metsamaterjalile.“
KASUTAMINE
Kulunorm: 1-2 g/m kännu pinna kohta (1 l töölahust 1 mkännu pinna kohta käsipritsiga pritsides, 1-2 l töölahust 1 mkännu pinna kohta mehhaniseeritud töötlemisel).
25 grammisest Rotstop-i pakendist piisab kändude töötlemiseks alal, kust saadakse umbes 37 – 75 m3 ülestöötatud puitu (1/6 – 1 ha) ja 100 grammisest pakendist piisab vastavalt alal, kust saadakse umbes 148 – 300 m3 ülestöötatud puitu (2/3 – 4 ha).
Pritsimiskordade arv: 1 kord hooaja jooksul
Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.
Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Viimased uudised
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Üritused
Hetkel kuum
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele