Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule aastate 2028-2033 veemajanduskavade alusuuringud, mille kohta saab ettepanekuid esitada järgneva kuue kuu jooksul.

- Üheks olulisemaks probleemiks on toitainete suur hulk Eesti vetes ning ehkki lämmastikku ja fosforit satub veekeskkonda eritegevustest ja allikatest, pärineb hinnangulisest 69% inimtekkelisest lämmastikukoormusest põllumajandustegevusest ning 44% fosforikoormusest metsamaa kuivendusest.
- Foto: Pixabay
Alusuuringud sisaldavad pinnavee vesikonnatunnuste, pinnavee koormuste, põhjavee riikliku seirevõrgu, põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelite, põhjaveekogumite koormusallikate mõju analüüsi, veekasutuse majandusanalüüsi ning oluliste veemajandusprobleemide ülevaate eelnõud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.