Vihm toob kaasa seenhaigused

Vihmapiisad levitavad seente eoseid järk-järgult alumistelt lehtedelt ülemistele noorematele lehtedele ja lõpuks viljapeadele. Erandiks on jahukaste ja rooste haigused, nende eosed levivad valdavalt tuule abil.

Järelikult, kui sajab, toimub ülemiste ja hiljuti välja kasvanud lehtede nakatumine – need võivad olla veel täielikult ilma fungitsiidi kaitseta.

Ajavahemikku alates nakatumisest – ehk hetkest, kui eosed idanevad lehepinnal ja tungivad õhulõhede või kahjustuste tekitatud avade kaudu lehe sisse – kuni haiguse tunnused muutuvad nähtavaks uute eoste arenemiseks ja vabastamiseks, nimetatakse peiteajaks.

Erinevate haiguste peiteaeg on varieeruv ja sõltub ka ilmastikutingimustest. Mõned seenhaigused, nt nisu-pruunlaiksus (DTR), odral võrklaiksus ja äärislaiksus on suhteliselt lühikese 1–2 nädalase peiteajaga, samas on kõrreliste helelaiksuse peiteaeg umbes 3 nädalat. Seega tasub arvestada asjaoluga, et kui nisul kasvavad uued lehed taime kõrguskasvu faasis iga 7–14 päevaga ja ülemised lehed võivad välja näha väga kenad ja rohelised, võib taim olla juba nakatunud.

 

Aeg hakkab tiksuma, kui vihma sajab. Kui pritsimine tehakse enne vihma ja nakatumist, toimib tõrje ennetavalt ja takistab eoste idanemist lehe pinnal. Haigustekitaja seen on selles varases arengu faasis väga tundlik, kuna peab kindlustama energiat, et eosed ellu jääksid – protsess on väga sarnane seemnete idanemisele mullas.  

Kui pritsimine teha pärast vihma ja nakatumist, peab fungitsiid tungima lehe sisse ja hävitama juba taime sees kasvanud seeneniidistiku. See on keerulisem, kuna fungitsiid peab üles otsima ja tapma taime kudedes kõik seene osakesed. See on võimalik ainult kuni teatud aja jooksul pärast nakatumist. See nn „hävitav“, teisisõnu ka raviv toime on erinevatel fungitsiididel erinev. Nii fluksapüroksaadi, aga ka epoksikonasooli sisaldavad teravilja fungitsiidid, näiteks Ceriax, Librax, ka Viverda ja Bell Super, on silmapaistvalt raviva toimega. See tähendab, et varjatud nakkus on võimalik peatada selle peite perioodis – helelaiksusel kuni 2 nädalat. See on eriti kasulik siis, kui vahetult peale vihmaperioodi ei ole võimalik kõiki põlde pritsida.

Fungitsiidi kasutamisel võib tekkida erinevaid olukordi ja väljakutseid, et iga lehe kiht saaks kaetud. Ülemine viimasena arenenud leht ei pruugi olla veel nakatunud, kuna selle lahti rullumise ajast on olnud kuiv. Sellises olukorras peab fungitsiid nakatumise ära hoidma võimalikult kaua. Ka järgmine leht võib paista rohelise ja tervena, kuid haigus on peiteajas ja tunnused alles ilmuvad – välja arvatud juhul, kui haigus peatatakse efektiivselt raviva fungitsiidiga. Alumised vanemad lehed võivad juba olla iseloomulike haigustunnustega ja toimida uute eoste leviku kolletena, kust need vihmapiiskade pritsmete abil ülespoole levivad. Siin ei ole enam võimalik fungitsiidiga seent peatada.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et teravilja fungitsiidi strateegia eesmärk on viivitada haiguste levikut ja säilitada fotosünteesivat rohelist lehepinda ja optimeerida tera täitumist ning suurendada saaki. Kui viimased lehed on arenenud alates viimasest fungitsiidi kasutamisest ja on olnud vihmane, on oluline teha järgmine pritsimine – kuigi uued lehed ilmuvad sel ajal roheliste ja tervetena. Varjatud nakkust ei saa silmaga määrata ja kui tunnused juba ilmuvad, on liiga hilja midagi teha.

Seega, et ootamatusest hoiduda, pidage meeles: kui sajab, hakkab kell tiksuma seenhaiguste arenguks.

BASF Agro kodulehelt leiad infot kuidas õigesti kasutada fungitsiide.

Alo Põldmaa, BASF Agro

Stefan Ellinger, BASF Agro