Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Augusti lõpuni saab vähki püüda
„1. augusti seisuga on vähipüügilube ostetud 93 veekogule, ent vähiveekogusid on Eestis kokku ca 200, seega võimalusi püügiks jagub. Enim lube osteti vähirikkale Saaremaale, kus need on ka tänaseks välja müüdud. Lisaks on ostetud rohkesti lube Harju-, Järva-, Valga- ja Pärnumaa veekogudele. Harjumaal on jätkuvalt populaarsem Männiku järv, Järvamaal Pärnu jõgi, Valgamaal Aheru järv ja Pärnumaal Paadremaa jõgi,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.
Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm, millest väiksemad isendid tuleb koheselt vette tagasi lasta. Kalastuskaardi taotlemise ja püügireeglite kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Vääna, Pärnu ja Mustjõe üksikutes lõikudes on tuvastatud ohtliku võõrliigi signaalvähi esinemine, kes mõjub laastavalt meie loodusliku jõevähi populatsioonile. Selleks, et tõkestada ohtliku signaalvähi levikut teistesse veekogudesse, on tema leiukohtades vähipüük keelatud. „Mõnikord asustavad vähipüüdjad kaasavõetud isendid mõnda teekonnale jäävasse järve või jõkke, et rikastada sealset faunat või säästa koorikloomi. Sedasi ei tohi kindlasti toimida, sest nii loome eeldused võõrliigi levimisele ühest piirkonnast teise,“ lausus Aimar Rakko.
Jõevähiga võrreldes on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad, paksemad ja altpoolt punased. Kõige lihtsam on signaalvähki ära tunda helesinise või valge piirkonna järgi sõrgade hargnemiskohal oleva liigese ümber. Selle tunnuse järgi on signaalvähk ka oma nime saanud. Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada Keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid Eesti Maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.
Pärast vähipüüki tuleb mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.
Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele