Börs: Piimahindade kasv jätkub

Prantsusmaa lõikab Euroopa vihmadest kasu

Põhja-Euroopat tabanud vihmad tekitavad tõenäoliselt olukorra, kus Saksamaa, Poola ja Balti riikide nisusaagi kvaliteet saab olema madal, ütles konsultatsioonifirma ODA analüütik Gary Phillips.

„See suurendab tõenäoliselt Prantsusmaa nisu ekspordinõudlust, seda nii kolmandate riikide kui ka Balti riikide puhul,“ ütles Phillips. „Venemaal on tulemused väga head. Saaki on koristatud 22 miljonit tonni ning saagikus on tõusnud juba praegu 3,6 protsenti. Kvaliteet on sellel aastal aga probleemiks, sest kõrge proteiinisisaldusega nisu on vähem.“

Toidunisu hind odavnes nädalases võrdluses 4 protsenti ning tonn maksab 169 eurot. Viimase kuu ajaga on hinnad tublisti kukkunud.

Phillips lisas, et Prantsusmaal on hooaeg olnud väga kuiv, aga Prantsusmaa maisisaagi jaoks on hea ilm saabunud just õigel hetkel. See tähendab, et saagikus saab olema varsematest prognoosidest parem. „Me prognoosime, et saagikus kasvab 8 protsenti, vaatamata sellele, et külvipindala on väike. Toodang peaks ulatuma 13,5 miljoni tonnini.“

Euroopa hakkab maisi importima

Euroopa hakkas selle hooaja (2017/18) alguses agressiivselt maisi importima ning see trend jätkub tõenäoliselt ka edaspidi, vahendab agrimoney.

Euroopa Komisjon tõstis ELi maisiimpordi prognoosi rekordkõrgele, sest sisemaine toodang saab olema küllaltki nõrk. Komisjon tõstis impordiprognoosi 3 miljoni tonni võrra, 15,3 miljoni tonnini.

See number on tunduvalt suurem kui eelmise hooaja oma, mil imporditi 12,9 miljonit tonni maisi. Praegune rekord pärineb 2007-2008 hooajast, mil ELi toodi sisse 15,09 miljonit tonni maisi.

Eelmisel nädalal teatas ka Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC), et tõstis Euroopa Liidu maisiimpordi prognoosi 1 miljoni tonni võrra, 15 miljoni tonnini.

„Sisemaine toodang on olnud nõrgem, seda nii odra kui maisi puhul. Samuti on hinnad konkurentsivõimelised ning sea- ja karjakasvatuste nõudlus on tugev,“ teatas IGC.

IGC vähendas ELi maisitoodangu prognoosi 700 000 tonni võrra, 59,5 miljoni tonnini. Peamiselt vähendati prognoosi kuiva ilma tõttu.

Sellegi poolest on Euroopa maisihinnad viimase kuu aja jooksul kukkunud (vt. allpool olevat graafikut). Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et Prantsusmaa ja mitme teise riigi ilmastik on paranenud.

Augusti alguses tuli maisi tonni eest välja käia veidi enam kui 140 eurot.

USAs odavnes maisi hind 1,9 protsenti ning nisu hind langes 4,4 protsenti. Kummagi buššel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 380,5 ja 4,60 dollarit. Sojaubade hind langes 5,3 protsenti, 9,59 dollarini buššelist.

Kakao hind langes 0,7 protsenti ning Robusta kohv odavnes vähem kui 0,1 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 2072 ja 2140 dollarit.

Toiduhinnad jõudsid kahe ja poole aasta tippu

Toiduhinnad olid viimati nii kõrgel 2014. aastal. Kallinemist juhivad teraviljad, suhkur ja piimatooted, kirjutab agrimoney.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maailma toiduhindade indeks tõusis juulis 179,1 punktini, mis on kõrgeim näitaja alates 2014. aasta detsembrist. Kuises võrdluses kallinesid hinnad 2,2 protsenti. Eelmise aasta alguses saavutatud põhjast on indeks tõusnud 20 protsenti.

„Pakkumise piiramine ning valuutakursside muutused toetasid paljude teraviljade, suhkru ja piima hindasid,“ teatas FAO.

Suhkru hinnad tõusid juulis 5,2 protsenti, mille põhjuseks on eelkõige Brasiilia reaali järsk tugevnemine. Teraviljad kallinesid 5,1 protsenti ning jõudsid kahe aasta kõrgeima tasemeni, tõusu juhtis nisu, sest Põhja-Ameerikas tekitab probleeme liigselt kuiv ilm.

Piimahindade kasv jätkub

Piimatoodete hinnad kallinesid juulis 3,6 protsenti ning jõudsid kolme aasta kõrgeima tasemeni. 2016. aasta aprillist alates on piimahinnad tõusnud juba 70 protsenti.

„Piiratum eksport on viinud või hinnad juulis uue rekordini. Nüüd on või ja teiste toodete hinnavahe väga suureks paisunud,“ teatas organisatsioon. „Juustu ja täispiima pulbri hinnatõusule aitas kaasa ka Aasia riikide nõudlus.

Tõsi, turuosalised ei ole siiski ühel meelel, kas piimahindade kasv jätkub või mitte. „GDT oksjon on pakkunud mitmeid šokke,“ ütles Commonwealth Bank of Australia analüütik Tobin Gorey. Analüütik ütles, et või hinnad on kukkunud tipust juba 4,9 protsenti.

Selleks, et piimaturu tulevikku veidi ette näha, peab jälgima aga USA ja Euroopa turgusid, ütles Gorey. Tema sõnul võiks vaadata, kas Global Dairy Trade’i oksjoni tulemused jõuavad ka Ühendriikidesse ja Euroopasse.

Euroope EEX turul on või augustikuu futuuride hind püsinud 6500 euro juures tonnist.

Nafta hind sellel nädalal taandus, bensiin kallineb edasi

Nafta hinda surus sellel nädalal alla eelkõige teade, et OPECi liikmed tootsid juulis oodatust rohkem naftat.

Bloombergi küsitletud analüütikute arvutuste kohaselt kasvas juulis OPECi liikmete päevane naftatoodang 210 000 barreli võrra. Turu-uuringutega tegelev ettevõte Petro-Logisticsi andmeil kerkis toodang veidi vähem, 145 000 barreli jagu. Reutersi arvutuste kohaselt tõusis toodang veelgi vähem, 90 000 barreli võrra.

Nafta reageeris numbritele küllaltki suure langusega – nii WTI kui ka Brent kukkusid enam kui 3 protsenti. Nädala lõikes oli langus siiski väiksem. WTI odavnes 2,1 protsenti ja Brent kaotas 1,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 48,66 ja 51,64 dollarit.

“Ma usun, et hiljutine hinnatõus annab märku sellest, et turul on meeleolud muutunud halvast veidi vähem halvemaks. Samas mingit tõusu küll oodata ei maksa,” lausus Nasdaq Corporate Solutionsi energiadirektor Tamar Essner.

Bensiini hinnad on viimasel kuul võtnud suuna üles. Nädalaga tõusis Rotterdami 95 bensiini hind 6,6 protsenti, 558,75 dollarini tonnist.

Autor: Mait Kraun, kaasautor