Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeeriumis otsitakse lahendusi taimekaitsevahendite väärkasutamise vältimiseks
„Meie eesmärk on teha sihipärast koostööd taimekaitsevahendite väärkasutamise ärahoidmiseks ning tagada nii kõigi poolte huvide kaitse,“ ütles asekantsler Kevvai. „Nõuete järgimise esimene eeldus on nende selgus kõigile osalistele. Segadust tekitavad nõuded tuleb täpsustada või vajadusel üldse reegleid muuta. Seetõttu on sellised mitmeid huvigruppe kaasavad arutelud olulise tähtsusega.“
Kohtumise eel oli kõikidel osalejatel võimalik aruteluks valmistumisel tutvuda taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse käigus erinevatelt organisatsioonidelt Maaeluministeeriumile laekunud ettepanekutega.
Arutluse all oli taimekaitsevahendite kasutamine taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal ning taimekaitsetööd mittepõllumajanduslikel aladel, nagu raudteed ja maanteed. Samuti vahetati mõtteid taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistamise võimaluste ja kahju tekitamise hüvitamise üle.
„Taimekaitsetööde nõuetest kinni pidamise tähtsus sai paljudele selgeks sellel suvel seoses mesilaste hukkumisega. Seetõttu oli enamik kohtumise eel tehtud ettepanekutest seotud mesindusega, kuid arutelu oli tegelikult oluliselt laiem,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Nõuded on sätestatud üldise eesmärgiga tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu eilse arutelu sellises suures ringis kokku kutsusimegi. Edasiminekuks on peamine saada sisend kõigilt asjasse puutuvatelt pooltelt.“
Eriliselt rõhutati integreeritud taimekaitse põhimõtetest kinnipidamise vajalikkust kõikidel aladel, kus tehakse taimekaitsetöid, sealhulgas kinnisvara hooldusel ning avalikes kohtades. Räägiti ka põlluraamatusse tehtud tööde kohta andmete kandmise olulisusest ja vastastikuse teavitamise vajalikkusest, et informatsioon oleks olemas nii mesilate olemasolu kui ka kavandatavate taimekaitsetööde kohta. Ühtlasi puudutati Euroopa Liidu otsustusprotsesse toimeainete heakskiitmisel, täpsemalt neonikotinoidide ja glüfosaadiga seonduvalt, ning arutleti Põllumajandusameti taimekaitse valdkonnas teostatava riikliku järelevalve küsimusi.
Kohtumisele olid kutsutud esindajad Eesti Mesinike Liidust, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingust, Eesti Meetootjate Ühendusest, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsist, Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskseltsist, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Eesti Talupidajate Keskliidust, MTÜst Eesti Noortalunikud, põllumeeste ühistust KEVILI, Edelaraudtee Infrastruktuuri ASist; ASist Eesti Raudtee, Eesti Taimekaitse Instituudist, ühendusest Ökoriik Eesti, Eesti Maaülikoolist, Mahepõllumajanduse Koostöökogust, Põllumajandusametist ja Maanteeametist.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
5
Viimased uudised
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele