Peipsi ühisreidil suuremaid rikkumisi ei tuvastatud

Avastati ka üks selguseta kuuluvusega mõrd, mille omanik on tuvastamisel. 

Kalurite kalalaevu kontrolliti veekogul 38 korral ja ühel juhul tuvastati laeva jälgitavuse nõuete rikkumine. Puudus sai kohesel kõrvaldatud ja seekord piirdusid inspektorid hoiatusega. 

Sadamas kontrolliti lossimisi 77 korral ja tuvastati kaks rikkumist, mis olid seotud kalateate edastamise ja väljapüütud koguste erinevusega. Mõlemal juhul alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetlust. Lisaks tehti kuus hoiatust.

Mustvee kordoni juhi Jalmar Ernitsa sõnul kontrollisid piirivalvurid neil päevil Peipsi järvistul ligemale sadakond alust. Kontrollreid näitas, et nii kutselised kui ka harrastuskalurid ja lõbusõitjad käituvad üksteise suhtes lugupidavalt, laevajuhtide dokumendid on valdavalt korras ning paadisõitjad on omaks võtnud päästevestid.

„Kuigi kontrollreidil piirivalvuritele avanenud üldpilt oli hea, leidis siiski aset ka üks piirirežiimi rikkumine. Nimelt avastasid piirivalvurid esimesel ühisoperatsiooni päeval, et Peipsi järvel toimetas üks alus piirerežiimi alas. Lähemal uurimisel selgus, et aluselt lasti vette kalavõrke. Suunasime aluse koos juhiga tagasi kaldale, selle kaptenile määrasime väärteokorras rahatrahvi ning järgmisel päeval võeti välja ka valesse kohta sisse lastud kalavõrgud,“ selgitas Ernits.

Veeteede Ameti ametnikud kontrollisid kalalaevade tehnilist seisukorda ja meetmeid vältimaks laevade võimaliku keskkonnasaaste tekitamist. Järelevalvet tehti kombineeritult nii kaartiga Emajõel kui väikesadamates ja lautrites Peipsi ääres. Peipsi järvel olid ilmaolud väikealustega liiklejate jaoks rasked, mis tegid järelevalvetoimingud vee peal keeruliseks.  Aga sellegipoolest kontrolliti kokku 21 alust, millest enamik olid heas või väga heas tehnilises seisundis ja omasid kehtivat ülevaatust. Kuid oli ka erandeid ja ühe juhtumi puhul algatatakse tõenäoliselt väärteomenetlus, kuna alus on ehitatud omavoliliselt ümber ilma kooskõlastamata, mis omakorda silmnähtavalt seab ohtu laeva püstuvuse.

Ennatamaks keskkonnasaaste tekkimist juhivad Veeteede Ameti inspektorid eelkõige tähelepanu pilsivee puhtusele, hüdraulikaseadmete ja muude süsteemide võimalikele leketele ja nende ilmnemisel vajalikele reostusohu likvideerimise meetmetele. Kuigi üldine teadlikkus meresõiduohutusest on läinud kindlalt kasvavas joones, on siiski juhtumeid, kus riigil tuleb sekkuda ja nõuda laevaomanikelt isegi elementaarsete nõuete täitmist.

Ühisreidil osalesid ka Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud, kes kontrollisid püütud kala lossimisel ja transportimisel ettenähtud hügieeninõuete täitmist. Ettevõtmist toetas rahaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.