Reformimata põllumaade kasutamine lõpeb käesoleval aastal

Kui Maa-ametil on teada, et maa senine kasutaja vajab saagikoristusõigust, siis on võimalik selle maa enampakkumisel müümist või rendile andmist korraldada nii, et uus omanik või kasutaja tekib maale alles pärast saagikoristusõiguse lõppemist. Selleks palume maakasutajatel pärast Maa-ametilt teate saamist teavitada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest kirjalikult aadressil [email protected] või Akadeemia 4, 51003 Tartu.

Mis saab ajutises kasutuses olnud maast edasi?

Seni ajutises kasutuses olnud põllumaa omanikuks saab enamasti riik. Edaspidi toimub sellise maa kasutamiseks andmine ja eraomandisse võõrandamine juba riigivara kohta kehtestatud reeglite järgi.

Maa-amet püüab teha kõik endast oleneva, et pärast maa riigi omandisse vormistamist suunataks seni ajutises kasutuses olnud maad müügi või rendi enampakkumisele selliselt, et põllumajanduslik kasutus ei katkeks. Pindalalt väiksemad maaüksused, mis ei ole riigile vajalikud, müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel eraomandisse. Suurema pindalaga põllumaad ja maad, mis võivad tulevikus osutuda riigile vajalikuks, säilitatakse riigi omandis ning antakse avalikul enampakkumisel rendile.

Kehtima jääb ka ajutise kasutaja eelisõigus riigimaa müümisel ja rendile andmisel. Senisel ajutisel kasutajal on eelisõigus maa omandada või saada rendile enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga. Eelisõigus kehtib juhul, kui rendile antav või müüdav maa on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut ning viimane kasutaja kasutas enam kui poolt müüdavast või rendile antavast kinnisasjast. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb senisel ajutisel kasutajal kindlasti osaleda enampakkumisel ning juhul, kui tema pakkumine ei osutu kõrgeimaks, esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise protokolli saamist avaldus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.

Ajutise kasutamise lepinguga on antud kasutusse ka selliseid põllumaid, mille reformimise viisi ja võimalusi ei ole veel hetkel teada. Osa sellisest maast ei kuulu ilmselt riigi omandisse jätmisele, vaid erastatakse, tagastatakse või antakse munitsipaalomandisse. Seetõttu ei saa Maa-amet garanteerida, et kõik maa ajutised kasutajad lähikuudel maa reformimise kohta teated saavad. Kasutajad, kes ei ole hiljemalt 2018. aasta märtsikuu lõpuks sellist teadet saanud, aga soovivad siiski saagikoristusõigust 2018. aasta sügiseni kasutada, võiks küsida kohalikult omavalitsuselt, kuidas ja millal kasutatavale maale omanik võib tekkida.

Maavalitsustelt saadud andmete analüüs näitab, et seisuga 24.08.2017 oli kehtiva lepinguga kokku 2120 põllumaad kogupindalaga 11 790 hektarit. Nendest 304 maatükki kogupindalaga 1460 hektarit on Maa-amet tänaseks riigi omandisse jätnud ja edastab selle kohta maa kasutajatele peagi teated, et kasutajatel oleks võimalik anda teada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest. Riigi omandisse jätmine on pooleli ligikaudu 1200 ajutises kasutuses olnud maatüki (kogupindalaga 7000 hektari) osas.