Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda
Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse.
Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalikud. Kuid mulla varud on piiratud. Sarnaselt naftale, põlevkivile või paljudele teistele maavaradele on muld taastumatu loodusvara.
Hinnanguliselt hävineb meie planeedilt igal aastal Berliini linna suurune maa-ala mulda. Euroopas hävib iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligi 200 000 km2 suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne majanduskahju on hinnanguliselt 1.5–3.4 triljon eurot aastas. See võrdub 3.4–7.5% maailma SKPst.
Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisundis ja enamikel juhtudel muutub olukord üha halvemaks. Seda tõdeti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni esimeses terviklikus maailma muldade kohta tehtud raportis kaks aastat tagasi, kui tähistati rahvusvahelist mulla aastat (International Year of Soils).
Muld toidab ja reguleerib kliimat
Taimed vajavad kasvamiseks mulda ja viljakad mullad on põllumajandusliku tootmise, seega ka inimkonna toitumise alus. Samuti on muld üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare, kus elutseb hinnanguliselt kolmandik kogu maakera elustikust! Mullas elavaid mikroorganisme läheb tarvis näiteks ravimite valmistamiseks: peaaegu kõik antibiootikumid tulevad mullast.
Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana. Kliimamuutuste otseseks põhjustajaks peetakse liigset süsinikdioksiidiheidet atmosfääri, aga arvestades mullale omast kalduvust süsinikku talletada, on mullal hädavajalik roll kliimamuutuste mõju reguleerimisel ja ka fossiilkütuste mõju leevendamisel. Peale ookeanide on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: 75% maismaa süsinikust paikneb mullas. Muld reguleerib ja salvestab süsinikku orgaanilise aine kujul, seega mõjutab iga maakasutuse muutus ka üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu.
Mullad on meie planeedi suurimad vee filtreerijad ja salvestajad, kontrollides seeläbi magevee varude kvaliteeti. Paljud ei tea, et saame puhast vett tänu mullale. Kui saastunud vihmavesi sajab alla ookeani kohal, jõuavad mürgised ained otse vette ja saaste otse ookeani. Kuid vesi, mis läbib mulla ja maapinna, puhastub mulla loomulikus filtreerimisprotsessis ning peale seda on vesi oluliselt puhtam inimestele tarbimiseks või ookeani voolamiseks.
Muldade seisundi halvenemisel on globaalne mõju
Mulla seisundi halvenemise näitajateks on mullas bioloogilise mitmekesisuse, orgaanilise aine või toiteainete vähenemine, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine või saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne. Lõunapoolsetel laiuskraadidel põhjustab muldades orgaanilise aine kadu intensiivne põllumajandus ja tugevate keemiliste ainete kasutamine. Poolkuivadel aladel ohustab muldi kõrbestumine.
Tööstussaaste tõttu on tekkinud suuri saastatud alasid, mida paljudel juhtudel ei ole enam võimalik kiiresti taastada, kuna see on majanduslikult väga kulukas. Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25 kuni 40 miljardi tonni mulla kao. Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, siis aastaks 2050 kaob maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania suurune maa-ala kokku.
Ülemaailmselt on muldade hävimise peamised põhjused: metsade raie, rahvastiku kasv, linnastumine, tööstuslik saaste ja jäätmed, kliimamuutused (muldade halb seisund põhjustab kliimamuutusi ja see omakorda põhjustab muldade seisundi halvenemist), jätkusuutmatud maakasutuse praktikad jpm.
Hetkel kuum
Muldade hävinemist põhjustab ka linnastumine ja teedeehitus. Tihtipeale rajatakse uued ehitised ja teed just kõige viljakamate muldadega maadele, sest just viljakamate muldadega alade lähedusse on inimesed end sajandeid tagasi elama asustanud.
Muldade seisundi halvenemisel, isegi kui see on vaid kohalik, on kokkuvõttes globaalne mõju. Üleujutused, erosioon, maalihked, kasvuhoonegaaside emissioon, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, näljahäda ja põud ning ka vaesus ja migratsioon on ülemaailmsed nähtused, mis on suuresti seotud muldade kao või muldade seisundi halvenemisega.
Mullakaitse pole piisav
Mida saame muldade säästmiseks ja tervendamiseks teha? Mullavarude vähenemist ja mullatervise halvenemist saab peatada, kui teema olulisust teadvustada ja tegutseda muldi säästvalt. Nii nagu inimese tervis vajab hoolitsust ja vajadusel parandamist, on vaja säilitada ka mulla tervist ning mulla halba seisundit on võimalik parandada.
Euroopa Liidus (EL) on maa-õhk-vesi teljel kõige puudulikum just mullakaitse reguleerimine. Euroopa Liidus ühise mullakaitsedirektiivi loomine ebaõnnestus mõne riigi vastuseisu tõttu ja praegu on vaid vähestes Euroopa riikides spetsiaalne mullakaitse seadus. Eestis on põllmajandusmaade muldade säästvat kasutamist suunatud läbi erinevate toetusskeemide ja nõuete, milleks on näiteks reeglid viljavahelduse ja glüfosaatide kasutamisele, nõue hoida maa talvise taimkatte all, erosiooni takistamiseks sobivate agrotehniliste võtete kasutamine, turvas- ja erodeeritud muldadega alade rohumaana hoidmine jm. Väärtuslike põllumajandusmaade ja muldade kaitseks kasutusest väljamineku eest (linnastumine, teedeehitus) on algatatud regulatsioon.
Eesti on otsustanud oma Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal korraldada muldade jätkusuutlikule kasutamisele tähelepanu juhtimiseks kõrgetasemelise konverentsi. Konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“ toimub 4.–6. oktoobrini Tallinnas Kultuurikatlas.
Allikas: Maablogi
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele