Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erametsanduse toetused tõid kümnekordse tulu
Erametsandusse panustatud raha
SA Erametsakeskus (EMK) alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates 2005. aastast lisaks Euroopa Liidu vahenditest.
Aastail 2007-2015 maksis EMK erametsanduse arendamise toetusi kokku 22,1 miljonit eurot: siseriiklikud metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetus, uuendamise toetus, metsamaaparandustööde toetus, nõustamistoetus ja metsaühistu toetus ning Euroopa Liidu vahenditest noore metsa hooldamise toetus.
Loodushoiu eesmärgil maksis EMK samal ajal erametsamaale toetusi pisut rohkem, kokku 27,4 miljonit eurot: Euroopa Liidu Natura 2000 toetus erametsamaa Natura aladele ja looduskaitseobjekti sihtkaitsevööndile 26,3 mln eurot ning siseriiklikest vahenditest vääriselupaiga kaitselepingud 1,1 mln eurot.
Lisaks andis EMK toetust metsatehnika soetamiseks, metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks, põlengute ennetamiseks, pärandkultuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
Metsaühistute võimekuse kasv
Metsaomanikud saavad taotleda EMK makstavaid toetusi otse või metsaühistu kaudu (metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust ainult metsaühistu kaudu). Metsaühistute arendamiseks maksis EMK metsaühistu toetust aastail 2007-2015 kokku 3 miljonit eurot. Toetuse mõjul on metsaühistute võimekus oluliselt kasvanud ning metsaühistud aitavad täna metsaomanikke nii toetuste taotlemisel, kui hiljem metsakasvatuslike tööde ja puidumüügi korraldamisel. Toetuse abil on metsaühistute juures tegutsevate konsulentide nõu saadud 23 erineval metsandusega seotud teemal. Metsaühistute roll on järjest kasvanud ning metsaomanikud said metsaühistu kaudu taotledes 45% kuue erametsanduse arendamise toetuse kogusummast.
Toetuste majandusmõju
Toetuste majandusmõju on EMK hinnanud alates aastast 2008 rahaliselt nelja suurema toetuse tulemusel kasutusse toodava puidumahu alusel:
• metsamajandamiskavade koostamise toetuse abil täiendavalt kasutusse toodud puit metsamaa pindalalt (füüsilised isikud ja FIEd),• metsa uuendamise toetusega metsade kultiveerimise abil suureneva küpse metsa hektaritagavara puidumaht,• erametsaomanike nõustamise toetuse kaudu täiendavalt kasutusse võetav puit,• hooldusraiete käigus suureneva küpse metsa hektaritagavara puidumaht.
Nelja rahaliselt suurema toetuse tulemusel genereeriti 8 aastaga puidumahtu 10,3 mln tm maksutuluga 226 mln eurot. Selleks koondati metsaühistutesse pea pool erametsamaast, nõustati metsaomanike üle 116 tuhande tunni, koostati ligi poolele miljonile hektarile metsamajandamiskavasid, uuendati pool miljonit meetrit kuivenduskraave, eesvoole ja voolunõvasid, kaeti ¼ erametsa istutusvajadusest ning teostati hooldusraiet paaril protsendil majandatavast erametsamaast.
Hetkel kuum
Need numbrid näitavad, et toetusteta jääks arvestatav osa erametsamaad uuendamata, puitu tööstusele ja energeetikale metsast välja toomata, seonduvad töökohad loomata ja riik arvutatud maksutuluta.
Unustamata metsaühistu ja maaparanduse toetuste mõju muude toetustega tehtavatele tegevustele on nelja rahaliselt mahukama toetusega genereeritud puidumahuga kaasnenud maksutulu panustatud rahast enam kui 10 korda suurem ja loodud lisandväärtus 35-kordne.
Erametsandus järgmisel kümnendil
Säästvalt majandatud mets on tulevikus üks peamine taastuvressurss rohe- ja biomajanduse saavutamisel. Seetõttu on oluline erinevate metsaökosüsteemi teenuste ehk metsahüvede arendamine. Eesti on nende ainsa nelja Euroopa Liidu liikmesriigi seas, kus inimese kohta on metsamaad üle 1 ha ja metsa tagavara üle 300 m3.
Meil on teiste riikidega võrreldes seega tohutu eelis. Eelise arendamiseks reaalseteks võimalusteks tuleb metsa tulevikuteenuseid tundma õppida. Jälgides Euroopa metsapoliitika arengut võib ennustada, et järgmisel kümnendil tähtsustatakse ja kasutatakse senisest enam puidu kõrval muid metsahüvesid. See eeldab erametsaomaniku puistule suunatud toetuste jagamisel metsa terviklikku majandamist. Puistu arendamise kõrval arvestatakse tulevikku toetades siis antud kohas perspektiivsete liigiliste, süsinikusidumise võime ja kliimamuutustega kohanemise, rekreatiivsete ja tervistavate, kultuuriliste ja vaimsete, erinevate metsasaaduste jms hüvedega. Järgmisel kümnendil peaks saama metsahüvede audit ja -tuluprognooside koostamine metsakonsulendi uuteks nõustamisteemadeks ning ühiskondlik kasu lisaks majanduslikule tulule toetuste jagamise eesmärgiks.
Lähemalt saab tutvuda 2007-2015. aasta toetuste mõjuhindamise kokkuvõttega erametsanduse portaalis www.eramets.ee uuringute all.
Irje Möldre
SA Erametsakeskuse arendusnõunik
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele