Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mahepõllumajanduse kongress: Vaja on uut visiooni
Kongressi esinejateks olid mahemaailmas tuntud persoonid, keda oli tulnud kuulama pea 200 osalejat maailma eri paigust ja loomulikult ka Eestist. Meie tootjaid üllatas eelkõige see, et kohal oli niivõrd esinduslik seltskond EL tipp-poliitikuid, kes pidasid oluliseks tänavuse kongressi Eestis korraldamist.
Tänavusel kongressil keskenduti mahepõllumajanduse tulevikule, paika pandi visioon aastaks 2030. Ühisel arutelul leiti, et mahesektor on jõudnud sinnamaale, et sektori visioon peab olema ühtmoodi mõistetav nii mahetootjale, kui poliitikutele. Ja siin on kõigil osapooltel tarvis teha aktiivset koostööd.
Mahepõllumajanduse visioon on ülesehitatud kolmele põhiteemale:
Tarbimine: mahetoit igale lauale;Aktiivne tegutsemine: edenda–inspireeri–vii ellu;Õiglane tasu mahetoodetele: aus mäng–aus tasu.
MIS ON MIS
Mahepõllumajandusliikumiste Rahvusvaheline Föderatsioon IFOAM (http://www.ifoam.bio) on ülemaailmne katusorganisatsioon, millel on ligi 800 liikmesorganisatsiooni rohkem kui 100 riigist. IFOAM on üleilmse mahepõllumajandusvisiooni kandja ja mahepõllumajanduse edendaja. Organisatsioonil on ka regionaalsed ühendused.Euroopas asuv IFOAM EU Group koondab omakorda 300 Euroopa regioonis tegutsevat organisatsiooni ELi, ELi pürgivate ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidest. IFOAM EU Group seisab mahesektori huvide eest nii poliitilisel tasandil kui ka avalikkuses. Eestit esindab IFOAM EU Group juhatuses Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.
P
eame mõtlema ja tegutsema terviklikumalt
Eesti Maaülikooli vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luige sõnul on kohaliku mahepoliitika kujundamisel suur ühiskondlik surve. „Tarbijate huvi on tõusnud kuid nende soovide rahuldamiseks peaks oluliselt arendama töótlemist, milleks on vaja luua hästitoimiv toetussüsteem,“ kirjeldas ta olukorda sektoris.
Küsimusele, kas oli ka midagi üllatavat konverentsi teemades, vastas Anne Luik, et erilisi üllatusi polnud, kõlama jäi mõte, et peame mõtlema ja tegutsema terviklikumalt.
„Põllumajandus pole ju lihtsalt majandus vaid selle eripära on, et toimides otse looduses mõjutatakse ka otseselt keskkonda - mulda, vett, elurikkust jne. Samas ollakse tootmises neist tegureist ka otseses sõltuvuses. Põllumajandus toodabki mitte ainult otseselt tooteid vaid ka keskkonda ehk avalikke teenuseid meie kõigi jaoks. Jätkusuutliku põllumajanduse eelduseks on, et kõik need jääksid toimima,“ selgitas Luik. „Mahepõllumajandus näitabki olulisi eeliseid nii keskkonnategurite kui näiteks toidu kvaliteedi osas - pestitsiidi jääkide puudumine või väga väike sisaldus, kõrgem antioksüdantide hulk jne. Konverents näitab, et suundumused selle arendamiseks on tugevad paljudes ELi riikides, eriti seal, kus riiklik poliitiline tugi on suurem.“
Maaelu arengu programmides tuleb anda eeliseid mahetootmise arendamiseks
Kuulates osalejate tagasisidet, arvasid nii mõnedki meie mahetootjad, et meil on natuke raske võrrelda ennast n.o vanade mahetootjamaadega. Luige sõnul on aga ökoloogilised printsiibid, millel mahetootmine põhineb, kõikide jaoks ühesugused. „Toota loodusega kooskõlas tagades sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse – on kõige alus. Kuid eri riikide taust ja probleemid on erinevad ning konkreetsed lahendusi tehakse kohalikest oludest lähtuvalt. Samas, et kõikjal liikmesriikides areng kestlikkuse suunas toimiks, tuleb ühtse põllumajanduspoliitika raames selleks ka vastav raamistik luua,“ arvas Luik. „Oluline on, et suudaksime terviklikumalt asju hinnata ning arenguid suunata. Maaelu arengu programmides tuleb anda eeliseid mahetootmise arendamiseks. Väga tähtis on tõsta teadlikkust nii tootjate kui tarbijate hulgas, mida üht või teistmoodi tootmine meie jaoks kaasa toob. Kindlasti on vaja suurendada teadusuuringute mahtu agroökoloogilises suunas, leidmaks parimaid lahendusi hea ning kvaliteetse toodangu saamiseks, tagamaks ka majanduslikku efektiivsust.“
Liigne paberimajandus ei lase tööd teha
Hetkel kuum
?Küsimusele, kuidas saaks-peaks vähendama liigset bürokraatiat – nii, et mahetootja saaks teha oma põhitööd – toota mahetoitu, vastas Luik, et bürokraatiat tuleks vähendada kindlasti, aga kuivõrd see on seotud ju eelkõige toetustega, siis ilmselt on seda keeruline ellu viia. „Vanasõnagi ju ütleb, usalda aga kontrolli.“
Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup lisas samal teemal, et mida rohkem on kogu süsteem ülesse ehitatud "toetustele", seda suurem on bürokraatia ja see rikub nii rahajagajate kui rahasaajate meelelaadi. „Viib fookuse valedele asjadele ja liiga palju võtab aega ja tähelepanu tegelikult see, mis asja enda huvidest ei lähtu. Toetamist väärib tegevus ja seeläbi hüve saavutamine aga mitte olemine. Väärtusi luuakse põllul, farmis, laboris, tootmises, turul. Väärtusi ei looda ametniku töölaua taga. Sellest tulebki lähtuda,“ ütles Kulderknup.
Me ei kasutanud ära oma võimalust
Krista Kulderknup’i üllatas konverentsil see, et Eesti jättis Euroopa tipptasemel kolleegidele oma mahemaa eduloo jutustamise võimaluse täielikult kasutamata. „Meie saavutustele ei vihjanud mitte midagi. Ei visuaale ega videosid, mis Eesti looduse lugu ja selle mahedusest räägiks. Rääkimata meie innovaatilistest lahendustest ja mahemaa osakaalust, ega Organic Estonia eestvedamisel loodud mahelade kaardist vōi sellest, kuidas Eesti valitsus on käivitanud mahemajanduse tervikprogrammi, mis seab Eesti väga eeskujulikku valgusesse. Ei sõnagi! Samuti võinuks pakkuda võimaluse ka Eesti mahetoodete eksportijatele, kes saanuks end, ja nii ka Eestit, rohkem tutvustada,“ on Kulderknup pahane.
Riigi eesmärgid paigas ja mahedal on siin suur roll
Kulderknup’i sõnul on Eesti sõnastanud oma eesmärgid - olla ühelt poolt edukas e-riik ja tasakaaluks olla innovatiivne ja nutikas mahemaa. „Mahe on Eesti riigikuvandi üks peamisi osi ja oluline väärtus nii meile siin Eestis, kui meie külalistele. Sellest tulenevalt tuleb meil leida endale sobiv, tulemuslik strateegia ning lähtuvalt koordineerida tegevusi, sünkroniseerida seda läbi ametkondade ja seada mõõdetavaid vahe-eesmärke. Ehk igal avalikult kulutatud eurol peab olema eesmärk ja tulemus,“ selgitas ta. „Me ei peagi end teistega igal sammul võrdlema, ega ootama seda, mida teised riigid ees teevad. Eestil on nii palju endal pakkuda, et astuda julgelt ise uusi asju juurutama! Peamine, milles Eesti komistab, on tulemuslikkusele ja Eestist välja murdmisele suunatud koostöö vähesus. Ambitsioonikad väiketootjad on oma arendustegevustes täiesti üksi ja tänaseni tähelepanu neile väga ei jagu.“
Kulderknup on veendunud, et eeltoodu vajaks kindlasti eraldi tööd. „Samuti tootearendus, võimekuse kasv väärtusahela igas osas. Eesti mahemajandus vajab tegelikult sihikindlat, koordineeritud juhtimist, oskuslikku turundust, innovatsiooni, teadlikkuse tõstmist ja tulemuste mõõtmist. Me vajame kaasaegset innovatsioonile ja arendustegevuste toetamisele suunatud lähenemist. Ainult need aitavad meil säästa keskkonda, parendada selle seisundit, aga samas luua suuremat lisandväärtust ja ka rikkust ja töökohti maapiirkondadesse. Tööd on vaja teha palju targemalt, mitte ilmtingimata rohkem ja odavamalt. See on küll asi, milles tasub end võrdlusesse seada teiste riikidega,“ rääkis Kulderknup. „Teadusest peab saama toode ja toode peab saama nii hea, et seda tahaks osta teadlikult ja nõudlikud tarbijad ka mujal kui ainult Eesti siseturul. Selleks kõigeks on aga vaja palju praktilist koostööd, mitte juttu sellest. Müügi- ja tootealast innovatsiooni ei saa kunagi liiga palju olla. See peaks olema selge suund.“
Ta täiendas, et samuti vajab ühtlustamist erinevate ametkondade tegevus. „Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ei astu üldse ühte jalga. Sageli ei astu ühes suunas ka ministeeriumi erinevad osakonnad ja nii tehakse Eestile tervikuna suur karuteene. Ei saa ehitada mahemaad kui riik teise käega toetab keskkonnakahjude tekitamist, väetamise kasvu ja liigirikkuse kiiret vähenemist ja siis natuke ka mahetootjaid,“ on Kulderknup rahulolematu.
ÜPP vajab kardinaalset muutmist
Organic Estonia eestvedaja arvab, et meie põllumajanduspoliitika peab olema siiras ja vastutustundlik, tarkusele ja lisandväärtusele suunatud. „Mahetootmine on ettevõtlus nagu iga teinegi. Seega väärib ÜPP kardinaalset muutust igas mõttes. Kui me tahame jätkusuutlikku, keskkonda väärtustavat majandusmudelit, siis peavad kõik meetmed sellest ka lähtuma. Kommunikatsioon ühistest eesmärkidest peab olema läbiv, ühtne ja järjekindel,“ põhjendas ta.
Krista Kulderknupule meeldis üks konverentsil kõlanud mõte, mille poolt võiks julgelt olla. „See on see, et toetuse määr on sõltuses riigi mahepõllumajanduse eesmärgiga. Tänane mahetootlikkuse saavutatu ja turu areng on kahjuks teiste Euroopa liikide tulemuste seas üks viimaseid arvestades märkimisväärset teotuse hulka sektorile,“ ütles ta.
Enimloetud
1
2
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
3
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele