Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui põllumehed on otsustanud mõnes valdkonnas seljad kokku panna, saab riik neile abiks olla ühistegevuslike ettevõtmiste käimalükkamisel – põllumajanduspoliitika roll on pakkuda põllumehele olulist stabiilsust ning ka stiimulit vajaliku arenguhüppe tegemiseks,“ toonitas kantsler. 

Lemetti sõnul teeb Maaeluministeerium tööd, et suureneks põllumeeste konkurentsivõime toidutarneahelas ning maaelu arengukava raames panustatakse ühistegevuse ja teiste koostöövormide suurendamisele.

Eesti ühistegevusel on pikaajalised traditsioonid, mis ajaloos ühel perioodil tuhmusid ja vajavad taasavastamist.  Ühistegevus on üks konkurentsivõime aluseid. Koostöö aitab põllumehel sisendmaterjale ostes ja tehnoloogiat kasutades kulusid optimeerida.

Selleks, et olla tänapäeval edukas, peab põllumees tootmise ja tehnoloogia kõrval tundma ka turgusid, töötlemist ja turundust ning oskama arvestada ja ennetada riske. Ühistegevuse senisest aktiivsemaks käivitumiseks vajame ka hästi informeeritud ja seda informatsiooni kasutada oskavaid põllumehi, kes muuhulgas suudavad oma eesmärkide saavutamiseks hinnata erinevate taotlusmeetmete vastavust ning tundma asjaajamise tõdesid.

„Suuremate koguste ühine pakkumine tugevdab põllumeeste võimet läbirääkimisi pidada ka ebastabiilsetest turutingimustest põhjustatud hinnasurve korral. Viimased kriisid põllumajandussektoris on näidanud ka seda, et tugevamana on neist välja tulnud just need, kes koostööd teevad,“ sõnas Lemetti.

Konverentsil arutleti, et seniste tegevuste kõrval tuleb edaspidi rohkem mõelda toodetele lisandväärtuse andmisele ehk töötlemisele ja väärindatud toodete eksportimisele.  Näiteks toidukaupade ekspordi statistika järgi veetakse piimasaadustest 36 % välja toorpiimana ja 34 % lihasektori ekspordimahust on elusveiseid.

„Vaadates ühistegevuse toetamiseks loodud instrumente, võib öelda, et kaetud on kogu ahel ühistegevuse alustamisest kuni ühise toodangu väärindamiseni,“ rõhutas kantsler.

„Meil on olemas toetusmeetmed, mis aitavad kaasa tootjate koondumisele tootjarühmadesse ning nende võimekuse tõstmisele ja toetavad investeerimist, et tugevdada ühinenud põllumeeste positsiooni tarneahelas,“ ütles ta.

Kantsler tõi näiteks E-Piima eestvõttel elluviidava ühistulise suurprojekti, piimakombinaadi rajamise, mis hiljemalt viie aasta pärast peab olema suuteline töötlema veerandit Eestis toodetud toorpiimast.