Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluminister Tarmo Tamm märkis, et maailma majanduses valitsevad optimistlikud meeleolud ja Eesti majandus on pööranud kasvule ning  põllumajandustootmises nähakse paranenud turuolukorra valguses perspektiivi.

Suur fotogalerii: Põllumajanduse Äriplaani konverents Tartus

„Maailma majandus areneb ja rahvastik kasvab, mis on viimasel ajal suurendanud nõudlust meie kvaliteetsete toiduainete järele ka väljaspool Euroopa Liitu. Samas läheb suur osa Eesti põllumajandustoodangust praegu ekspordiks madala lisandväärtusega toorainena. Meie tootja peab olukorda muutma ja leidma võimalused toodangule kõrgema lisandväärtuse andmiseks, et suurendada oma sissetulekut ja positsiooni tarneahelas,“ selgitas minister.

„Taimekasvatajatele on tänavune aasta olnud ilmastiku tõttu keeruline, kuid õpetlik, sest oleme hakanud rohkem mõistma vajadust riskijuhtimisega tegeleda. „Kui suudame riske mõistlikult hajutada, panna suurenevaid toetussummasid efektiivsemalt tulu teenima ja väärindada ka põllumajandusmaad, mida täna ei kasutata aktiivseks tootmiseks, on tulevikku vaadates põhjust olla optimistlik,“ kinnitas minister.

Minister täpsustas, et lisandväärtuse suurendamiseks ning konkurentsivõime parandamiseks on senisest enam vaja rõhku panna tootearendusele ja innovatsioonile ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele. Põllumajandustootjate tootlikkuse kasvuks, efektiivsemate ja keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate kasutamiseks ja ettevõtlustulu tõstmiseks tuleb tõhusalt kasutada teadmussiirde võimalusi.

Konverentsil autasustas minister Tarmo Tamm Äripäeva põllumajandustootjate TOPi esikolmikut: Eesti Tõuloomakasvatajate ühistut, Laheotsa osaühingut ja Grüne Fee Eestit. Ettevõtted reastati 2016. aasta majandustulemuste alusel.

Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust toetatakse 2018. aastal riigieelarvest ja Euroopa Liidu vahenditest kokku 383 miljoni euro ulatuses.