Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti suunab Euroopa Liidu tähelepanu muldade kaitse vajalikkusele
2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud. Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõuna-Ameerika vihmametsades. Euroopa Liidu tasandil selle küsimusega küll tegeletakse, kuid ühtne mullapoliitika puudub, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
Kuna piiratud pinnalt on vaja rohkem toodangut saada, tuleb põllumajandusmaad intensiivsemalt kasutada ning kui seda ei tehta jätkusuutlikult, võib see nii keskkonnale kui ka muldadele negatiivselt mõjuda.
Kas teadsid, et mullast tuleb lausa 95% meie toidust? Paraku peame muldasid iseenesestmõistetavateks. Miks muidu kaob maailmas igal aastal linnastumise ja ehitustegevuse tõttu kahe Tallinna linna territooriumi jagu muldasid ja erosiooni mõjul hävib maailmas 25–40 miljardit tonni mulda aastas.
Samuti mõjutavad mulla kui ökosüsteemi toimimist negatiivselt ebasobivad harimispraktikad, mille tulemusel väheneb mulla orgaaniline aine ja bioloogiline mitmekesisus ning tiheneb ja saastub pinnas. Samas on mullateke väga aeglane protsess ja ühe sentimeetri mullakihi tekkimiseks kulub sajandeid.
Muldade kaitsmiseks puudub ühtne poliitika
Oktoobris korraldas Eesti Euroopa Liidu eesistujariigina Tallinnas kõrgetasemelise konverentsi „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“. Konverentsi jätkuna arutasid ELi põllumajandusministrid novembrikuu ministrite nõukogus, kuidas muldasid jätkusuutlikult kasutades põllumajandustootmist säilitada või suurendada, milliseid meetmeid selleks vaja on ning kuidas väärtuslikke põllumajandusmuldasid kaitsta. Konverentsi ja ministrite arutelu korraldamisega soovis Eesti juhtida tähelepanu muldade jätkusuutliku majandamise olulisusele.
Praegu puudub Euroopa Liidul ühtne mullapoliitika. See aga ei tähenda, et muldade ja nende kaitsega ei tegeletaks. Eelkõige pööratakse mulla kaitsele tähelepanu keskkonna- ja põllumajanduspoliitikas.
Kui keskkonnapoliitika keskendub mullale peamiselt läbi strateegiliste dokumentide (nt mullakaitse teemastrateegia) ja erinevate reeglite (nt vee raamdirektiiv), siis põllumajanduspoliitika tegeleb teemaga eelkõige läbi toetusmeetmete. Toetuste saamine on seotud teatud nõuete täitmisega: niinimetatud nõuetele vastavuse süsteem, rohestamine ja põllumajanduslikud keskkonnatoetused. Lisaks sellele kaitseb enamik liikmesriike muldasid siseriiklikul tasandil, tehes seda valdavalt läbi erinevate regulatiivsete meetmete.
Praeguseks on alanud aktiivsed arutelud ELi põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Mullakaitsel on nendes aruteludes oluline koht. Selleks, et ühise põllumajanduspoliitika potentsiaali muldade jätkusuutliku kasutamise edendamisel ära kasutada, on vaja tulemuspõhiseid ja sihipärasemaid mullakaitsemeetmeid, mis motiveerivad põllumeest pakkuma erinevaid keskkonnaalaseid hüvesid.
Mullal on tähtis roll kliimamuutustega võitlemisel
Toidutootmise kõrval on mullal tähtis roll kliimamuutuste leevendamisel. Muld on üks maailma suurimaid süsinikuvaramuid, mistõttu on muldade jätkusuutlik kasutamine oluline ka süsiniku sidumise seisukohast. Samas näitavad erinevad hinnangud, et muldade võimekus toota nii toitu kui ka pakkuda muidu ökosüsteemiteenuseid, on üha suurema surve all.
Maailma ja ELi tasandil on kokku lepitud mitmeid keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke, mille saavutamine on seotud ka muldade kasutamisega. ÜRO säästva arengu tegevuskava sisaldab eesmärke nii toiduga kindlustatuse tagamiseks kui ka kliimamuutuste leevendamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ja muldade kvaliteedi halvenemise peatamiseks. Pariisi kliimaleppega võeti rahvusvaheline kohustus pidurdada kliima soojenemist. Leppe sihiks on leevendada kliimamuutuseid, vähendada heitgaase ja hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 on seatud eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks, taastuva energia tootmiseks ning energiatõhususeks, millesse peab süsiniku sidumisega panustama ka põllumajandus.
Hetkel kuum
Kuna muldade seisund on liikmesriigiti erinev, siis tuleb erinevate meetmete kavandamisel arvestada ka piirkondlikke eripärasid.
Alates 2013. aastast tähistatakse 5. detsembril mullapäeva, 2015. aasta oli muldade aasta ning 2015–2024 on kuulutatud mulla kümnendiks. Algatusi on teisigi, nt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) initsiatiiv „Global Soil Partnership“, Prantsusmaa algatatud „4%: Mullad toidujulgeoleku ja kliima jaoks“ ja kodanikualgatus „People4Soil“. Need on vaid mõned näited eestvedamistest, mis aitavad suurendada inimeste teadlikkust muldade olulisusest toidujulgeoleku tagamisel, põllumajandustootmises, kliimamuutuste leevendamisel, vaesuse vähendamisel ning säästva arengu tagamisel.
Mullaseire andmeid on vaja ühtlustada
Juba praegu on olemas erinevaid andmeid muldade, ilma, saagi jm kohta. Selleks, et teadmistepõhise põllumajanduse osas järgmine samm astuda, tuleb erinevad andmebaasid ja neis sisalduvad andmed integreerida ning senisest kättesaadavamaks ja kasutatavamaks muuta. Hea näide on meie enda kartulikasvatajad, kes on oma põldudele paigaldanud ilmajaamad, mis mõõdavad mulla temperatuuri ja niiskust ning saadavad andmed keskserverisse. Server annab põllumehele lehemädaniku mudeli põhjal tagasisidet, millal on õige aeg põlde lehemädaniku vastu pritsida. Sellisel kujul andmete kasutamine võib tõsta nii ressursside jätkusuutlikku majandamist kui ka põllumehe konkurentsivõimet.
ELi tasandil on veel arenguruumi mullaseire ühtlustamises. Kui mullaandmed põhineks ühtsetel alustel, saaks neid ELi tasandi poliitika- ja maakasutusotsuste tegemisel senisest enam arvesse võtta.
Muld on aluseks suuremale osale maailmas toodetud toidule
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on oma arvamuses „Maa kasutamine toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks“ võtnud kokku nii põllumajanduse rolli muldade majandamisel kui ka mulla tähtsuse ökosüsteemi heaolus. Muld on aluseks suuremale osale maailmas toodetud toidule, vajalik biomassi tootmiseks, seob süsinikku ja võib aidata leevendada kliimamuutusi. Samuti on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rõhutanud, et põllumehel kui põllumajandusmaa kasutajal on eriline roll ökosüsteemi teenuste pakkumisel ja seda rolli tuleb tunnustada ning toetada.
Kuigi kaasaegsel põllumajandusel on väga palju erinevaid funktsioone ning põllumees pakub mitmeid erinevaid avalikke hüvesid, jääb ka edaspidi põllumajanduse keskseks ja oluliseks osaks toidutootmine. Selleks, et inimesed ka edaspidi süüa saaksid, peame muldasid kasutama jätkusuutlikult ning töötama välja poliitika, mis põllumeest selles toetab.
Marko Gorban
põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerMaaeluministeerium
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele