Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 5. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Katk levib taas jõudsalt Meremäe-Rõuge-Räpina-Põlva-Veriora-Võnnu-Vara piirkondades, kus asuvad ka mitmed suured seakasvatuskompleksid. Nendes piirkondades oli metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta saavutatud juba rohkem kui aasta tagasi. Seega jahimehed on teinud oma tööd kohusetundlikult, aga nüüd on ilmselt tegemist uue katkulainega,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

„Teades, kui suurt ohtu kujutab seakasvatajale tema valduste ümber elutsev potentsiaalne viirusekandjast metssiga, kutsub Veterinaar- ja Toiduamet Eesti jahimehi üles kasutama iga võimalust metssigade küttimiseks ja seda just eelpool nimetatud piirkondades. Kui sigalate aia taga puudub metssigade asurkond, annab see seakasvatajale lisaks bioohutusnõuete rangele täitmisele palju suurema kindlustunde, et farmid jäävad katkuvabaks,“ ütles Kaup. 

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professori Arvo Viltropi sõnul on seni tõhusaimaks viisiks katku leviku takistamisel senisest veelgi rohkem sigu küttida. „Eesmärk peab olema nullilähedane asustustihedus“ ütles Viltrop.  

Oluline on ka viiruskoormuse vähendamine metsas selle läbi, et hukkunud metssead kindlasti nõuetekohaselt matta või toimetada konteinerisse.

Sigade Aafrika katk on tänaseks levinud kogu Eesti mandrialal. Viirusekandjatest metssigu kütitakse täna enim Loode-Eestis, eeskätt Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valdades.

2017/18 jahiaasta lõpeb 28. veebruaril, novembri lõpu seisuga on jahihooaja küttimiskohustusest täidetud 59%.