Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnaministeerium soovib luua Alutaguse rahvuspargi
Alutaguse rahvuspark plaanitakse moodustada ligi 44 tuhande hektari suurusena Virumaa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Tegemist on ideetasandil kavatsusega, mida asutakse peagi tutvustama nii Alutaguse vallale kui ka teistele seotud osapooltele. Kui rahvuspargi loomise idee pälvib kohalike elanike heakskiidu ning osapooltega leitakse üksmeel rahvuspargi loomiseks, soovib keskkonnaministeerium moodustada Alutaguse rahvuspargi veel 2018. aastal, mil see oleks ühtlasi ka väärikas kingitus tervele Eestile riigi 100. sünnipäeva puhul.
Alutaguse rahvuspargi osadena nähakse Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealasid; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealasid ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala ja Iisaku parkmetsa.
„Ida-Virumaad teatakse sageli eelkõige maavarade poolest rikka piirkonnana, kuid tegelikkuses on sealne ala oma kauni looduse ja mitmekülgse kultuuriga palju enamat kui üksnes tööstuspiirkond. Näeme, et rahvuspargi loomine aitaks enam hinnata piirkonna väärtusi tervikuna, tuues esile ka Ida-Virumaa loodus- ja pärandkultuuri väärtused,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler rahvuspargi loomise kasutegureid.
Kogu loodava rahvuspargi ala on juba täna kaitse all, mis tähendab, et piirangute ulatus ega maht rahvuspargi loomisega ei kasva. Küll aga tekitatakse rahvuspargi loomisega piirkonda juba praegu kaitstavast alast terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks.
„Terve Eesti on atraktiivne turismipiirkond, kuid rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi märk aitaks kaasa just Alutaguse piirkonna suuremale külastatavusele nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Kiisler.
Alutaguse väärtused rahvuspargi loomiseks:• metsade ja soode poolest rikas piirkond, kus on madal asustustihedus ja vähe intensiivkasutuses maa-alasid;• Eesti pikim liivarand ja luitestik Peipsi põhjarannikul;• Eesti suurima vooluhulgaga jõgi Narva;• Narva jõe vanajõed, luhad, niidud Vasknarva ja Karoli vahel;• Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas;• Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus;• Eesti suurim soostik Puhatu;• rikas ja haruldustega elustik: lendorav, suurkiskjad, kotkad, rabapüüd jt;• kultuuriline piiriala, erinevate rahvaste kokkupuute koht: muistised, kultuur, vastastikused mõjud ja suhted;• kõrgelt hinnatud puhke- ja rekreatiivsed piirkonnad, eriti Peipsi põhjarannikul ja Kurtnas.
„Loodame, et uue rahvuspargi loomisega saab suurema tähelepanu ja uue hingamise kogu meie rahvusparkide võrgustik, et suudaksime tasemel külastuskorraldusega pakkuda looduselamusi, samal ajal aidates kaasa ka maaelu arengule,“ lausus Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja.
„Alutaguse rahvuspargi loomine on igati toetamist väärt mõte. Õnnestunud teostuse korral võib uus rahvuspark saada ilma täiendavaid piiranguid loomata arvestatavaks maamärgiks ja aidata kaasa piirkonna positiivse kuvandi kujundamisel,“ ütles Alutaguse volikogu keskkonnakomisjoni esimees Paul Kesküla.
Esmakordselt mõeldi Alutaguse piirkonnas rahvuspargi loomisele juba 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark, mis aga paraku toona ei õnnestunud.
Rahvusparkide loomise eesmärk on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena loodi rahvuspark Matsallu 2004. aastal.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele