Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni erakorralise toetuse ettepaneku
Eelmise aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. 17. jaanuaril toimus Brüsselis põllumajandusturgude ühise korralduse komitee istung, kus kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada erakorralist toetust ilmakahjude osaliseks hüvitamiseks Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule.
„Erakorralise toetuse eraldamine on hea uudis meie taimekasvatussektorile. Lähiajal konsulteerime sektoriga toetuse jaotuspõhimõtete üle,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Arvestades eelmise aasta liigsete sademete regionaalset omapära võttis Euroopa Komisjon toetuse välja töötamisel aluseks ühise turukorralduse määruse artikli, mis annab aluse konkreetsete probleemide lahendamiseks. Liigsete sademete tõttu ei olnud 2017. a augustist kuni oktoobrini võimalik läbi viia talivilja külve. Seega on toetus ette nähtud ilmastikuolude tõttu külvamata jäänud ja kahjustada saanud talivilja pindade eest. Koristamata jäänud saagi eest vastav artikkel toetust maksta ei võimalda, seetõttu ei ole erakorralisest toetusest võimalik kartuli- ja köögiviljakasvatajaid toetada.
6. veebruaril tutvustatakse erakorralise toetuse rakendamise võimalusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu liikmetele.
Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada.
Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides 2017. aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.
Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt sel nädalal toimuval otsetoetuste komitee istungil.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele