Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas kasvasid talinisu ja tritik ETKI katsepõllul?
Ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) Jõgeva talinisu aretuse põldudel olid paljuski samad mured. Kuid vihmasadude vahel saime siiski kõik sordid koristatud ning talvel on nüüd aega saake analüüsida.
Allpool kasutan konkreetsete numbritena talinisu kollektsioonkatse sortide keskmisi tulemusi. Kollektsioonkatses on valik nii Eesti sordilehel olevaid sorte kui ka varasematel aastatel Eestis levinud sorte. Kollektsioonkatse lämmastiku foon oli N 150 kg/ha ja fungitsiide ei kasutatud.
Vaatamata 2016/2017 aasta keerulistele talve ja varakevade ilmastikuoludele, talvitusid nisud kõik hästi. Kevad-suvine periood oli jahe ja vähese päikesepaistega ning põuaperioodid vaheldusid vihmasadudega.
Aasta oli soodne taimehaiguste levikuks, tugevasti levis nisu kollane rooste. Vastuvõtlikumad sordid ja aretised nakatusid tugevasti ning nende saagid võisid fungitsiidide mittekasutamisel jääda madalaks.
Seoses vihmade ja tormidega oli aretusmaterjali hulgas ka palju lamandumist. Kuigi kollektsioonkatse uuematel sortidel seda väga palju ei olnud, rohkem lamandusid vanemad ja pikemakõrrelised sordid 'Ramiro' ja 'Širvinta 1'.
Koristusküpsus saabus kõige varajasematel talinisu sortidel 10. augusti paiku, hiliseimatel umbes 24. augustil. Varajasemad sordid olid 2017. a katses 'Fredis' ja 'Ramiro' ja neile kahele ülivarajasele sordile järgnesid 'Edvins' ja 'Ruske'.
Koristusperiood oli väga vihmane. Varajasemad sordid saadi koristada enne suuri vihmasadusid kuid hiliste koristus oli ilmastikuolude tõttu väga problemaatiline.
Talinisu kollektsioonkatse keskmine saak oli 8,4 t/ha. Saagi varieeruvus oli sel aastal väga suur - miinimumsaak oli 3,8 t/ha ja maksimumsaak 10,9 t/ha. 2015. aastal, mil Eestis löödi mitmed teraviljade saagirekordid, oli Jõgeval talinisu kollektsioonkatse keskmine saak 10 t/ha ja sortide vaheline varieeruvus palju väiksem. 2017. aastal olid madalama saagiga varajasemad ja haigustele vastuvõtlikumad sordid. Saagikamate sortide rühma (saak 9-10 t/ha) kuulusid sordilehe sortidest, 'Nemunas', 'Frontal', 'Skagen', 'Kallas', 'Mariboss' ja 'Ada'.
Kollektsioonkatse sortide keskmine proteiinisisaldus oli 11,2%, mis oli täpselt samal tasemel ka 2015. aastal. Minimaalne proteiinisisaldus oli 10,0 ja maksimaalne 13,7%. Kõrgema proteiinisisaldusega sortide gruppi kuulusid sordilehe sortidest 'Fredis' ja 'Ada' (üle 12 %). Kõik suurema saagikuse gruppi kuulunud sordid (v. a Ada) olid aga madalama proteiinisisaldusega sortide hulgas (proteiini sisaldus ligi 10%).
Keskmine kleepevalgu sisaldus oli möödunud aasta talinisu saagis 24,5%. Väikseima kleepevalgu sisaldusega sordil oli see 18 ja suurim kleepevalk 30%. Kõrgeima kleepevalgu sisaldusega sortide hulka kuulusid sordilehe sortidest 'Fredis' (30%) ja 'Ada' (28%) ja ainult need kaks vastasid I kategooria toidunisu kvaliteedi nõuetele (vastavalt Tartu Mill kodulehel avaldatud nõuetele). 'Akteur', 'Ruske', 'Olivin', 'Skagen' ja 'Julius' vastasid selle näitaja põhjal kolmanda kategooria nõuetele kuid ülejäänud olid kõik madalama kvaliteediga. Madalama kleepevalguga olid taas kõrge saagiga sordid kuid 'Skagenil' oli siiski kõrgesaagilistest sortides päris hea kleepevalk (24%).
Keskmine gluteeni indeks oli sel aastal 53, mis on suhteliselt madal (kleepevalgu tugevust iseloomustav näitaja). Kui enamus nisu kvaliteedi näitajaid on väga tugevalt mõjutatud aasta ilmastikust, siis gluteeni indeks sõltub väga palju ka sordist. Pehmema kleepevalguga sortidel oli sel aastal gluteeni indeks väga madal. Näiteks 'Fredisel' oli see Jõgeva katses 13 ja 'Olivinil' 17. Samas kui 'Nemunasel' ja 'Kallasel' oli see näitaja üle 90 ning 'Maribossil' 88 ja 'Skagenil' 79 .
Hetkel kuum
Kollektsioonkatse sortide keskmine mahumass oli sel aastal 768 g/l. Suurema mahumassiga sortide hulka kuulusid 'Ada', 'Nemunas', 'Ramiro', 'Akteur' - neil oli mahumass ligi 800 g/l.
Mahekasvatusel poole väiksem saak. Talinisu mahekatse keskmine saak oli 4,4 t/ha (moodustas 51% samade sortide ja aretiste tavakatse keskmisest saagist). Mahetingimustes katsetati vaid kuute talinisu sorti. Kõige saagikam oli seal 'Skagen' (5,5 t/ha). Kuid ka 'Edvinsil', 'Adal', 'Kallasel' ja 'Ruskel' oli saak üle nelja tonni. Haigustest esines mahekatses jahukastet, helelaiksust, DTR ja kollast roostet, kuid kollase rooste tase oli madalam kui tavakatses. Mahekatse sortide keskmine proteiinisisaldus oli 10,2% ja kleepevalgu sisaldus 21,8%. Mahekatses oli parima küpsetuskvaliteediga 'Fredis'.
Katsetati ka tritikalet. Talinisu katsepõllul uuriti ka mõnede tritikale sortide omadusi. 'Ruja' saagikus oli erinevates katsetes 8,7-9,7 t/ha (külvisenorm 350 idanevat tera ruutmeetrile). Uuriti ka väiksema külvisenormi kasutamist (150 idanevat tera) ja sel puhul oli saak 9,1 t/ha. Väiksema külvisenormiga variantides oli võrsumine parem ning üks taim andis 1-3 produktiivvõrset. 'SW Talentrot' ületas 'Ruja' saagikuselt ligi 2 t/ha ja 'Inartat' 3,9 t/ha. 'Inarta' puhul peab märkima, et sel sordil on väike 1000 tera mass ja suur peentera osakaal.
Kõige suurema teraga oli 'Ruja' ja kõige pikema kõrrega 'SW Talentro'.
Lamandumist ei esinenud ühelgi sordil. Talvekindlus oli kõigil kolmel tritikale sordil väga hea. 'Ruja' oli kõigist kolmest sordist kõige pikema kasvuajaga - 'SW Talentrost' 2 ja 'Inartast' 1 päev hilisem.
Mahetingimuses katsetati neist kolmest tritikale sordist ainult 'Rujat' ja selle saak oli mahetingimuses 5,2 t/ha. Kasvuaeg oli mahetingimustes hilistest talinisu sortidest ja aretistest isegi mõni päev varajasem.
Uut hooaega raske ette ennustada
Kui Jõgeval külvatakse tavaliselt talinisu katsed septembrikuu esimese kümne päeva jooksul, siis 2017. a sügisel oli külvipäev 23. september. Idanemistingimused olid liigniisked. Kuid 2018. a 5. jaanuaril tehtud pildilt on näha, et septembri lõpus külvatud nisu taimed on kolme lehe faasis, mõnedel taimedel on ilmunud ka teine võrse. Praeguseks taimedel mingeid erilisi kahjustusi ei ole.
Nagu ikka, sõltub kevadel kasvama hakkavate taimede seis järgnevate kuude ilmast. Kui lumi tuleb sulale maale, võib levima hakata lumiseen. Kui taimed on väiksemad ja lehti vähem, siis võib see mingil määral lumiseene aktiivset levikut vähendada. Kui tulevad külma perioodid, siis sõltub taimede ellujäämine kaitsva lumikatte olemasolust. Jaanuaris ei saa 2018. a talinisu olukorra kohta veel midagi öelda.
Reine Koppel
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur
Enimloetud
4
Viimased uudised
Keeld tooks sadadesse miljonitesse ulatuvad kohtuasjad
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele