EMA otsib õiguskantslerilt abi metsateatiste menetlemise korra täiustamiseks

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis õiguskantslerile pöördumise, milles juhib tähelepanu vastuoludele Metsaseaduse määruses, mis puudutavad metsateatiste menetlemise korda.

EMA juhib õiguskantslerile esitatud pöördumises tähelepanu Metsaseaduse § 41 lg 6 alusel antud määruse “Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad” vastuolule haldusmenetlusest tuleneva ärakuulamisõigusega (HMS § 40) ja hea halduse tavaga. Tuuakse välja ka MS § 41 lg 7, 8 ja 8ˇ1 vastuolu põhiseaduse (PS) § 32 esimese lõikega, kuna need jätavad metsateatise menetlemisel ja registreerimise otsustamisel naaberkinnistute omanike huvid kaitsmata, rikkudes nii naaberkinnistute omandipõhiõigust ehk jättes need omandina kaitseta.

Ühenduse meelest tuleks metsateatist menetleda sarnaselt planeeringule, kuna kõrvalkinnistul toimuval raiel võib olla oluline, ehitustegevusega võrreldav kahjulik mõju kõrvalasuvale krundile – see võib mõjutada heli, tuule ning lume liikumist, samuti muuta veerežiimi nii põhjavee kahjustamise kui ka üleujutuste soodustamise näol. Raie, eriti lageraie, põhjustab ka esteetilist kahju, mis võib vähendada kõrvalkrundi hinda või seal läbi viidava ettevõtluse (majutus, turism) võimalusi.

Hetkel ei teavitata kinnistu omanikku kõrvalkrundil toimuvast raiest, mistõttu saadakse sellest tihti teada alles raie toimumise ajal või hiljem, mis raskendab omandi rikkumise vältimist, naabritevahelise kokkuleppe sõlmimist või ka ebaseadusliku raie toimepaneku takistamist. Ärakuulamisõiguse vajalikkust põhjendatakse teoreetilises kirjanduses kolme asjaoluga: õiglase otsuse tagamine, otsuse aktsepteeritavuse tagamine ja inimväärikus.

Nagu näitab laialdane rahulolematus mitmesuguste raiete pärast, siis on ärakuulamisõigusest ilmselge puudus – pöördumises osutatakse näidetena nii Viimsis toimunud RMK raietele, Nursipalu raadamisele, kus raie viidi läbi kiiremini, kui kohtusse jõuti pöörduda, kui ka Harku metsa väljastatud õigusvastastele raielubadele, mille peatamine nõudis samuti kohalike valvsust.

Kui ühenduse poolt õiguskantslerile esitatud mittevastavused parandataks, siis tekiks Keskkonnaametil kohustus metsateatise menetlemisel kõrvalkruntide omanikke teatise registreerimissoovist teavitada, nende arvamused ära kuulata ning neid arvesse võtta.