Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsateadlased ühinesid Euroopa kolleegide pöördumisega
Parasjagu on käimas tuline debatt selle üle, kas ja kuidas metsasid majandama peaks. Hulk Euroopa, aga ka muu maailma teadlasi väidavad oma äsjases avalduses, et metsade julgem majandamine aitab meil leevendada kliimamuutuste mõjusid, sest metsad ja puit seovad endasse atmosfääris leiduvat süsinikku.
Euroopa Liidu metsad ja metsandussektor leevendavad hetkel kliimamuutusi mahus, mis on võrreldav 13% kogu Euroopa ühenduse süsinikuemisiooniga. See hõlmab nii metsade rolli süsiniku sidujana kui ka puidutooteid. Lisaks aitavad puittoodete ja bioenergia kasutamine vähendada alternatiivsete materjalide kasutamist (tsement, teras, platid, fossiilsed kütused), mis on väga heiteintensiivsed ehk reostavad keskkonda.
Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus lausus, et Euroopa metsade pindala ja puidutagavara on tõesti kasvav ja seega Euroopa metsad on süsinikku siduvad. Lisaks aitavad puud ladestada süsinikku ka mulda juhul, kui me näiteks muudame põllumajandusliku künnimaa metsaga kaetuks.
SAMAL TEEMAL
Samaaegselt on võimalik suurendada nii metsa süsinikuvaru kui ka raiemahtusid. Näiteks Euroopa Liidus on alates 1960. aastatest metsade raie ja süsiniku sidumine kasvanud paralleelselt ning seda suuresti tänu kvaliteetsemale ja ulatuslikumale metsamajandamisele. Kasvav nõudlus metsasaaduste järele (nii puit kui bioenergia) ergutab aktiivset metsamajandamist. See omakorda soodustab metsauuendust ning toetab metsa juurdekasvu.
Ilma metsa majandamiseta langeb metsa juurdekasvu tempo ja võime süsinikku siduda. Vanade ja puutumata metsade süsiniku sidumise võime kahaneb ajaga. Lisaks tekib vanade metsadega oht, et need võivad sidumise asemel hakata süsinikku hoopis eraldama. Seevastu aitab säästva metsamajandamise põhimõtetest lähtuv metsaraie säilitada metsa jõudsa juurdekasvu (sh süsiniku siduvust), võimaldades ka jätkuvat raiet, seisab teadlaste pöördumises, millega on võimalik tutvuda SIIN.
"Samas tuleb arvestada, et metsa – puudesse ja mulda – ei ole võimalik süsinikku lõpmatult ladustada,“ selgitas Tullus. Vanades metsades, ürgmetsas või ka näiteks vihmametsades on uue orgaanilise aine teke ja vana orgaanilise aine lagunemine tasakaalus. "Metsast puitu ära viies saame aga puidu pikaks ajaks ladustada näiteks hoone seintesse."
Tulluse sõnul on puidu kasutamise juures kõige olulisem nn asendusefekt: põletamata jääb fossiilne kütus, mida oleksime teinud tootes betooni, rauda või muid kunstmaterjale. Seega on ka Eesti metsandus kliimamuutusi leevendav, sest metsi majandades, puitu metsast ära tuues ja puitu kasutades vähendame kasvuhoonegaaside emissiooni ja seega pidurdame globaalset kliima soojenemist.
Seejuures ei pea eesmärk olema metsa raiumine ainult kütte eesmärgil, rõhutas Tullus. "Energia tootmiseks lähevad ikka eelkõige raiejäätmed ja puidu saagimise jäätmed ning madalakvaliteediline peenpuit. Aga meil on ka palju majanduslikult ja ökoloogiliselt vaheväärtuslikku metsa, näiteks hall-lepikuid, mis oleks vaja just taastuva energiaallikana kasutusele võtta ja asemele kujundada okaspuu või ka kasepuistud, kust saab nii saematerjali kui taastuvenergiat."
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele