Eestlane seisab uhkelt „sealiharahvaste“ rivis, tarbides keskmiselt 44 kg sealiha aastas. Et aga toidulauale jõuaks vaid kõrgeima kvaliteediga täisväärtuslik liha, peab terve looma elukaar vastama kindlatele tingimustele.
Põrsas
  • Põrsas
  • Foto: Äripäev AS
„Enne, kui sealiha tarbijateni jõuab, peame tagama oma loomadele alates nende sünnihetkest muretu ja stressivaba elu,“ kinnitas Eesti suurima seakasvatusettevõtte Rakvere Farmid seakasvatusdivisjoni direktor Daniel Frydendal.
Üks täiskasvanud emis toob korraga ilmale 15-25 liikmelise põrsaste pesakonna, kus on alati võrdselt nii kult- kui emispõrsaid. Väikesed põrsad vajavad oma esimestel päevadel suuresti vaid ema hoolt. „Põrsa esimeseks toiduks kohe pärast sündi on väärtuslik ternespiim, mis tagab vajalikud ained tugevaks immuunsüsteemiks. Imikueas sööb väike põrsas lausa iga tunni tagant,“ selgitas Frydendal.
Alates seitsmendast päevast hakkavad imikpõrsad saama spetsiaalset põrsaste lisasööta ning täielikult minnakse söödale üle pärast põrsaea lõppemist. “Põrsaiga kestab 28 päeva, pärast mida võõrutatakse nad emisepiimast ning nad hakkavad toituma kvaliteetsest sigadele mõeldud söödast. Seni on aga põrsaste elu sarnane inimbeebidele – nad söövad ja magavad ning on päevas ärkvel vaid mõned tunnid,“ ütles Frydendal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele