KATSE: Vizurast on abi

Uuring viidi läbi 2016. aastal Kehtna Mõisa OÜle kuuluval talirapsipõllul, mis jagati kontroll- ja katsepõlluosaks, kus esimesele laotati ainult vedelsõnnik, teisele vedelsõnnik (30 t/ha) koos Vizuraga (3 l/ha). Vedelsõnnik on väärtuslik orgaaniline väetis, millega lämmastik viiakse mulda ammooniumi vormis. Märkimisväärne osa mulda viidud lämmastikust kaob aga väetamise ajal ja vahetult peale väetamist. Sõltuvalt keskkonna omadustest muundatakse ammoonium nitrifikatsiooni esimeses etapis kiirelt nitritiks ja seeläbi teises etapis nitraadiks. Aeroobse mulla korral on nitrifikatsioon peamine protsess N2O tekkeks. Kui muld on niiske ja keskkond aeroobne, siis tekib N2O denitrifikatsiooni käigus ühe vaheühendina.

Lämmastikinhibiitori eesmärk on peatada nitrifikatsiooni esimest etappi läbiviiva Nitrosomonas bakteri elutegevus teatud perioodiks. Vizura kasutamise tagajärjel peaks lämmastik kauem ammooniumi vormis püsima, taimed saavad seda pikema aja vältel omastada, lämmastiku ärakanne põllult on väiksem, kulub vähem väetist ning tulemuseks on suurem saak, kuna suurema lämmastiku osakaalu juures toimub ka parem teiste toitainete omastamine.

Looduses on kõik protsessid aga omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad ning lämmastikinhibiitorite efektiivsus sõltub mitmest tegurist, eelkõige mulla omadustest, väetamisest, kasvavast põllukultuurist ja kliimast.

Vizura efektiivsuse hindamise puhul peab arvestama, et lämmastikinhibiitorid on suuresti mõjutatud kliimast ja mulla omadustest.

Tõenäoliselt mõjutas Kehtnas uuringutulemusi kohe peale väetamist esinenud intensiivne vihmaperiood, kus mullapooride täitumisel veega võis tekkida anaeroobne keskkond ja nitrifikatsiooni asemel intensiivistus denitrifikatsioon. See võib olla põhjuseks, miks katsepõllul oli N2O voog kogu mõõteperioodi vältel kõrgem kui kontrollpõllul. Samas esines vihmaperioodi kestel ka lühike periood vastupidise olukorraga, kus võis avalduda Vizura mõju. Kuna Vizura eesmärk on ammooniumi stabiliseerimine mullas, siis eeldati selle kõrgemat sisaldust katsepõllul, kuid ammooniumi sisaldus kontroll- ja katsepõllu mullas praktiliselt ei erinenud. Samas peale intensiivset vihmaperioodi, kui keskkond stabiliseerus, tuleb nitraadi puhul hästi välja tendents, kus keskmine kontsentratsioon oli kontrollpõllu mullas selgelt kõrgem kui katsepõllul. Samasugune trend tuli välja ka ammooniumi ja nitraadi leostumise puhul, kus ammooniumi osas kontsentratsioonid mulla drenaaživees praktiliselt ei erinenud, kuid nitraadi leostumine peale vihmaperioodi oli kontrollpõllult kõrgem.

See näitab, et Vizural teatav mõju esines ning lämmastiku stabiliseerimine mullas toimus.

Et hinnata Vizura mõju taimekasvule, võeti ka talirapsi biomassi proovid, kuid nende analüüsimine on hetkel veel pooleli ning sellekohaseid tulemused hetkel veel puuduvad.

Vizura on Eestis alles uus nitrifikatsiooni inhibiitor, mistõttu on oluline viia läbi veel sarnaseid uuringuid siinsetes tingimustes, et suurendada efektiivsust põllul.