Soomlased ei taha tarbida reoveejäätmetel kasvanud toitu

Praegu toodetakse Soomes igal aastal ligi 150 000 tonni jäätmemuda, millest ligi pool läheb haljastusse ja ligi 40 protsenti viiakse põldudele. Jäätmejaama muda saab kasutada põldudel, kus kasvatatakse vilja, suhkrupeeti, õlitaimi või selliseid vilju, mille puhul ei tarvitata söögiks otse maa-alust osa.

Puhastusjaamade muda töödeldakse komposteerimisega, aga selle käigus ei eemaldata kõiki kahjulikke aineid. Kahjulikud ained satuvad puhastusjaamadesse kodudest ja tööstustest. Jäätmete hulka võib sattuda aineid, mille kasutamine on keelatud.

Lisaks plastikutele ja ravimitele on kahjulikud näiteks broomiga töödeldud tulekindlad materjalid ja PFAS-ühendid. Neid aineid kasutatakse näiteks elektroonikas, plastikutes ja tekstiilides pinnatöötlusainetena. Maapinnale jõudes satuvad need taimedesse ja loomadesse, samuti pinna- ja põhjavette.Praegu uuritakse põhjalikumalt reoveejäätmete mõju keskkonnale. Näiteks Saksamaal on kavas keelata järgmistel aastakümnetel reoveemuda vedu põldudele.

Helsingis Viikkis asub Põhjamaade suurim veepuhastusjaam. See toodab iga päev viis rekkakoormat jäätmemuda, mis viiakse komposteerimisele. Viikki mudast jõuab põldudele vaid 10-15 protsenti. Viikkis valmistutakse juba mudakriisiks, sest tulevikus ei taha seda enam keegi vastu võtta. Üks võimalus on teha sellest nn pürolüüsimeetodil erilist sütt. Söest saab omakorda valmistada kütuseid.

Üks võimalus on muda ära põletada, mida juba mitmel pool tehaksegi. Põletamise käigus aga läheb osa kasulikke aineid kaduma. Lisaks peaks põlenud tuhast eemaldama fosfori.

Loe pikemalt SIIT.