Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soomlased ei taha tarbida reoveejäätmetel kasvanud toitu

Jäätmejaama muda saab kasutada põldudel, kus kasvatatakse vilja, suhkrupeeti või õlitaimi.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Jäätmejaamadel on Soomes raske aeg: vett on küll õpitud üha paremini puhastama, aga jäätmeid pole kuhugi panna. Nimelt ei soovi tootjad jäätmeid põldudel kasutada, kuna tarbijad ei taha seal kasvatatud vilju süüa.

Varem kõlbasid reoveejäätmed põldudele hästi, nüüd enam mitte. Inimesed kardavad, et sealtkaudu pääsevad toiduainetesse mikroplastid ja narkootikumide jäänused, vahendab Yle.fi.

Inimesed on viimasel ajal muutunud toidu suhtes üha valivamaks ja tahavad täpselt teada, mida suhu panevad. Neile on oluline, kus ja kuidas tarbitav toit on kasvatatud. Tarbijaeelistuse pärast on Soome toiduainetööstus hakanud tootjaid survestama, et põldudel ei kasutataks jäätmejaamadest pärit jäätmeid.

Näiteks Fazer Mylly andis paar aastat tagasi soovituse mitte kasutada väetiseks reoveejäätmeid. Eelolevast suvest muutub see soovitus lauskeeluks. Fazer Mylly info kohaselt on jäätmetes palju orgaanilisi kahjulikke aineid ja mikroplastikuid, mille kohta puudub täpne teave.

Praegu toodetakse Soomes igal aastal ligi 150 000 tonni jäätmemuda, millest ligi pool läheb haljastusse ja ligi 40 protsenti viiakse põldudele. Jäätmejaama muda saab kasutada põldudel, kus kasvatatakse vilja, suhkrupeeti, õlitaimi või selliseid vilju, mille puhul ei tarvitata söögiks otse maa-alust osa.

Puhastusjaamade muda töödeldakse komposteerimisega, aga selle käigus ei eemaldata kõiki kahjulikke aineid. Kahjulikud ained satuvad puhastusjaamadesse kodudest ja tööstustest. Jäätmete hulka võib sattuda aineid, mille kasutamine on keelatud.

Lisaks plastikutele ja ravimitele on kahjulikud näiteks broomiga töödeldud tulekindlad materjalid ja PFAS-ühendid. Neid aineid kasutatakse näiteks elektroonikas, plastikutes ja tekstiilides pinnatöötlusainetena. Maapinnale jõudes satuvad need taimedesse ja loomadesse, samuti pinna- ja põhjavette.Praegu uuritakse põhjalikumalt reoveejäätmete mõju keskkonnale. Näiteks Saksamaal on kavas keelata järgmistel aastakümnetel reoveemuda vedu põldudele.

Helsingis Viikkis asub Põhjamaade suurim veepuhastusjaam. See toodab iga päev viis rekkakoormat jäätmemuda, mis viiakse komposteerimisele. Viikki mudast jõuab põldudele vaid 10-15 protsenti. Viikkis valmistutakse juba mudakriisiks, sest tulevikus ei taha seda enam keegi vastu võtta. Üks võimalus on teha sellest nn pürolüüsimeetodil erilist sütt. Söest saab omakorda valmistada kütuseid.

Üks võimalus on muda ära põletada, mida juba mitmel pool tehaksegi. Põletamise käigus aga läheb osa kasulikke aineid kaduma. Lisaks peaks põlenud tuhast eemaldama fosfori.

Loe pikemalt SIIT.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960