Kevad tõstab pead ja põllumees pöörab üha enam pilgu ootusärevusega põllule. 4. ja 5. aprillil kutsus Eesti Seemneliit looma- ja taimekasvatajad kuulama ja kaasa rääkima söödakultuuride õppepäevadele Lääne- ja Saaremaal.
Kuidas söödad, nõnda lüpsad
  • Kuidas söödad, nõnda lüpsad
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Meeldiv oli kohata aktiivset osavõttu, millest võime järeldada, et teemad olid ajakohased. MTÜ Eesti Seemneliit koondab seemnekasvatajaid ja seemnemüügi ettevõtteid üle Eesti ning infopäevadele ootasime nii looma- kui taimekasvatajaid, et vahetada mõtteid vastastikku kasuliku koostöö osas.
Eestit võib täna nimetada üheks eesrindlikumaks piimakarjakasvatusmaaks Euroopas, ka lihaveisekasvatus on kiire hooga aastast aastasse muutumas „pidamisest“ teadlikuks kasvatamiseks. Loomakasvatuse püsiva arengu eelduseks on kindlasti taimekasvatuse kõrge tase ning koostöö nende kahe sektori vahel. Samuti on see koostöö oluline loomsete toiduainete tarbijatele, kes üha enam tunnevad huvi lauale jõudva toidu päritolu vastu. Täpsem info, kust pärineb söödav liha ja piim kuni selleni, kust oli pärit seeme, millest kasvasid taimed nende loomade söötmiseks, on huvitav lisandväärtus loomakasvatuse lõpp-produktidel ja oluliseks eeliseks kodumaistele toiduainetele.
Õppepäevadel esinesid teadurid Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja nõuandvad praktikud Tartu Agro AS-ist ja Alltech Eesti OÜ-st. Instituudis käib pidev teadus- ja arendustegevus eesmärgiga tõsta põllumajandustootmise efektiivsust, samal ajal vähendades keskkonnamõjusid. Koolitusel räägiti muuhulgas Eestis aretatud heintaimede, kõrreliste ja proteiinikultuuride sortidest ja üheskoos otsiti vastuseid küsimustele, millised söödakultuurid sobivad erinevatesse piirkondadesse, erinevatele loomadele ning mida loomade vajadustest ja üha kasvavast toodangu eesmärgist lähtuvalt söödaks kasvatada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele