Täiendavalt 7,4 miljonit eurot põllumajandusse

„Riigi eelarvestrateegias on maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus väga oluline tegevusvaldkond, mille arengu toetamine on üks valitsuse prioriteete. Tehtud otsused aitavad lahendada peamisi põllumajanduse valupunkte,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelarvestrateegia kokkulepped annavad Maaeluministeeriumile ka üle 1,9 miljoni euro lisaraha taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve ning seemnete sertifitseerimise tagamiseks, toiduohutuse seirete laiendamiseks ja järelevalveks.

„Lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ ütles Tamm. Järgmisel neljal aastal toetab riik 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%.

· Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.· Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.· Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.· Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning Riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.· Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.

Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid. „Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete. Rõõm on näha, et leiti lahendus mahemajanduse toetamiseks,” ütles Tamm.

Mesilasperede toetuseks on riigieelarvest igal aastal ette nähtud pool miljonit eurot. „Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule,” lisas Tamm.

Riik suunab 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu, mis suurendab oluliselt Eesti Taimekasvatuse Instituudi katse- ja analüüsivõimekust ning kiirendab Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivate sortide aretamist. Tamme sõnul parandab investeering Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali. Lisaks paraneb seeläbi Eesti sortide konkurentsivõime meie lähiturgudel.