Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jahituristid saadetakse koolitusele
Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast.
HEA TEADA
Jahiseaduse muutmise vajadus pärineb Riigikogule 2017. aasta l. detsembril esitatud kollektiivsest pöördumisest ,,Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud", millele oli kogutud 2569 allkirja. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et avalikkuse ette on jõudnud pildid veelindude tapmisest ning sellest tulenevalt on probleem linnujahi eetilisuses.
Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehed on umbes 600 jahituristi. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12000 hanelist.
Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse.
Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Eelnöukohase seadusega ei kaasne kulusid ei riigi ega kohalike omavalitsuste eelarvetele. Koolituse kulud maksab veelinnujahile tulnud jahiturist - väikeuluki jahiloa saaja.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele