Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. mai 2018

Jahituristid saadetakse koolitusele

Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12000 hanelist
Autor: Postimees/Scanpix

8. mail võttis Riigikogu menetlusse keskkonnakomisjoni poolt algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast.

 

Jahiseaduse muutmise vajadus pärineb Riigikogule 2017. aasta l. detsembril esitatud kollektiivsest pöördumisest ,,Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud", millele oli kogutud 2569 allkirja. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et avalikkuse ette on jõudnud pildid veelindude tapmisest ning sellest tulenevalt on probleem linnujahi eetilisuses.

Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehed on umbes 600 jahituristi. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12000 hanelist.

Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse.

Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eelnöukohase seadusega ei kaasne kulusid ei riigi ega kohalike omavalitsuste eelarvetele. Koolituse kulud maksab veelinnujahile tulnud jahiturist - väikeuluki jahiloa saaja.

Vaata lisa: Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus 633 SE

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736