Eelmisel aastal läbi viidud seire käigus analüüsisid liikmesriigid 5439 kanamunade, -liha ning -rasva proovi. Kokku uuriti 66 erineva toimeaine sisaldust ning mõõdetavas koguses tuvastati ainult fiproniili (915 korral) ja amitraasi (2 korral). 742 proovi sisaldasid toimeainete jääke üle kehtestatud piirnormide. Peamiselt oli tegemist fiproniili piirnormide ületamisega ning kõige rohkem oli ületamisi kanamunades (601 proovis), lisaks olid piirnormid ületatud 134 munevate kanade rasva proovis, 5 munevate kanade lihase proovis ning 2 munapulbri proovis.
Hea teada
Vastavalt uusimatele teadusuuringutele ei ole fiproniil kantserogeenne ega mutageenne, kuid võib olla inimestele neurotoksilise mõjuga. Olenevalt doosist ja kokkupuute kestusest võib olla erinev mõju kesknärvisüsteemile, kilpnäärmele ja maksale. Suurtes annustes põhjustab fiproniil iiveldust, oksendamist ja peavalu. Toimeaine on väga toksiline vesikeskkonnale, veeorganismidele, kaladele, mesilastele ja lindudele (ka kanad). Fiproniil võib potentsiaalselt saastada põhjavett.
Piirnorme ületanud proovid pärinesid Hollandist (664 proovi), Itaaliast (40), Saksamaalt (13), Poolast (11), Ungarist (6), Prantsusmaalt (5), Sloveeniast (2) ja Kreekast (1). Eestis kogutud proovidest ei tuvastatud fiproniili ega teiste uuringuga hõlmatud toimeainete sisaldust.
Piirnormide ületamise põhjuseks oli riikide erinev proovivõtu strateegia. Mõned riigid võtsid proove riskipõhiselt, keskendudes tootjatele, kelle puhul kahtlustati fiproniili kasutamist, samas teised riigid võtsid proove juhuslikult ning seetõttu on riikides saadud mõnevõrra erinevaid tulemusi.
Saadud tulemustest võib järeldada, et kanatoodete saastumine oli peamiselt põhjustatud fiproniili kasutamisest. Ainult ühel juhul tuvastati amitraasi piirnormi ületamine kanamunades.
Uuringu tulemused
EFSA veebilehel.
Sille Vahter
Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist