Valitsus saatis uue veeseaduse Riigikokku

„Praegu kehtiv veeseadus on aastast 1994 ja seda on korduvalt muudetud ja keeruline jälgida ning sestap sai ka seaduse korrastamine ette võetud. Seejuures on tegu viimase seadusega, mis keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames on korrastatud,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Veeseaduse eelnõus on üle vaadatud veeluba vajavate tegevuste kriteeriumid ning seaduse kehtima hakkamisel ei pea enam omama veeluba mõnede tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. Samas peab sellised väiksema mõjuga tegevused Keskkonnaametis registreerima, mis on oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Samas võib Keskkonnaamet teatud juhtudel registreeringust siiski keelduda või kehtestada tegevusele lisanõudeid. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine.

Muudatusi on ka põhjavee võtuks vajaliku vee erikasutusloa osas. Nimelt peab kehtiva seaduse järgi vee erikasutusluba olema juba siis, kui põhjavett võetakse rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Eelnõu järgi peab veeluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Hetkel on Eestis erinevateks veekeskkonnas toimuvateks tegevusteks kokku väljastatud veidi üle 1600 vee erikasutusloa. Veevõtuks põhjaveest ja pinnaveest ning veeheiteks on kokku antud umbes 1000 veeluba.