Väätsa Agro põllul tehti drooniseiret

AS Väätsa Agro agronoom Madis Pruus rääkis, et sort mida kasvatatakse on ’Skagen’ ja põllu eelviljaks oli suvioder. „Talinisu külvasime 24. septembril. Põld sai vedelsõnnikut, omastatavat lämmastikku 50 kg/ha ja lisaks KCL 100 kg/ ha + MAP 100 kg/ha.  Hilisest külvist tingituna oli taimik pärast talvitumist tagasihoidlik. Nii tegime kevadel esimese väetamise 17. aprillil N 60 kg/ha ja teisel korral 7. mail N 75 kg/ha toimeaines.  Põuaste olude tõttu ei olnud seire ajaks 2. väetamiskorra mõju taimikule avaldunud. Taimede kasvufaas seire hetkel, 14. mail, oli BBCH 29,“ rääkis Pruus.

Drooniseire tulemusel selgus, et põllul eristusid lihtsustatud tsoneerimise alusel kolm ja täpsustatult 12 erineva biomassiga ala. Moodustunud kuivaine varieeruvus põllul oli 16% ulatuses.

„Lihtsustatult, kolmeks tsooniks jaotatuna moodustasid kaks peamist tsooni 43% ja 52% põllust. Kahele suuremale alale arvutatud soovituslikud lämmastikunormid erinesid 15 %,“ selgitas Pruus.

Madis Pruus on veendunud, et kindlasti võimaldab drooniseire ja selle abil korrigeeritud väetamiskava saavutada Väätsa Agro 1300 hektari suurusel teravilja kasvupinnal olulist säästu, eeldusel, et kõik väetamis - ja taimekaitsetööd saavad tehtud õigeaegselt. „Koostatud põllukaardid annavad kiire hetkeülevaate põldudel toimuvast. Piiratud aja tõttu ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik taimiku kasvu kõigil suurtel põldudel kogu ulatuses jälgida. Lisavõimalus umbrohtumuse jälgimiseks võimaldab ajastada taimekaitsetöid ja optimeerida taimekaitsevahendite kasutust,“ rõhutas ta.