Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähipüügiluba saab taotleda alates 2. juulist
Lihtsaim viis kalastuskaardi taotlemiseks on teha seda veebikeskkonnas www.pilet.ee. Esmakordsel kasutamisel tuleb luua kasutajakonto ning arvestada, et veebikeskkonnast teisele isikule luba osta ei saa. Samuti saab kalastuskaardi taotlusi esitada Keskkonnaameti kontorites (välja arvatud Tallinna peakontor, Palmse, Penijõe ja Otepää kontorid),mille kontaktid on leitavad Keskkonnaameti kodulehel.
Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.
„Jõevähi püük on paljude jaoks meeldiv seltskondlik tegevus, mis pakub põnevust ja avastamisrõõmu. Paljud naudivadki vaid püüki ning vähke toiduks tarvitamata lastakse need vette tagasi. Kuna jõevähk on tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes, on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud. Püütud isendite vabastamine aitab kindlasti kaasa vähivarude hoidmisele. Kindlasti ei tohi vähke ilma Keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse. Samuti tuleb vette tagasi lasta kõik pisikesed, alla 11 cm pikkused isendid, et anda neile võimalus suguküpseks saada ja aidata nii kaasa vähivarude taastumisele,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.
Sarnaselt eelmisele aastale ei ole ka tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu jagub lube rohkematele huvilistele. Erandina on vähivarude kaitse eesmärgil piiratud püüki Saaremaal ja Pangodi järvel Tartumaal.
Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni ja piiramaks vähikatku levikut on vähipüük 2018. a keelatud Hiiumaal, Karujärves, Põduste jões, Laugi ja Kuke peakraavides, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna, Kasari, Velise ja Lutsu jõgedes, Värska lahes, Pärnu jõestikus, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis, Vigala jões ja selle lisajõgedes.
Kalastuskaarti ei saa osta isikud, kellel on varasemast ajast kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaardi taotlemise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
5
Viimased uudised
Riik maksab taimekasvatusettevõtjatele 3,1 miljonit eurot toetust.
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele