27. juunil tähistas Tartu Ülikooli botaanikaaed oma katkematu tegutsemisaja 215. aastat: avati pidulikult Eesti looduslike taimede osakond ja uued infotahvlid.

- Tartu Ülikooli botaanikaaed avas Eesti looduslike taimede osakonna
- Foto: Annely Lambing
Botaanikaaias avatud Eesti looduslike taimede osakond annab hea võimaluse teha Eesti vaheldusrikka loodusliku taimestikuga lähemat tutvust. Tänu Eesti geograafilisele asendile on nende taimede kasvukohad eriti mitmekesised ja hõlmavad väga eripäraseid liike.
„Tartu Ülikooli botaanikaaias hakati Eesti kohaliku taimestiku liike kasvatama eraldi osakonnas juba 20. sajandi alguses. Kohaliku floora pärismaistest liikidest on Eesti looduslike taimede osakonnas praeguse seisuga esindatud 700 ehk ligikaudu pool,“ ütles TÜ botaanikaaia juhataja Jüri Sild.

- Botaanikaaed pidas juubelit
- Foto: Rein Sander
„Eesti looduslike taimede osakond on TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Sellega soovime anda ülikooli pikaaegse teadus- ja hariduskeskusena oma panuse Eesti taimeliikide säilimisse ja tutvustamisse,“ ütles TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
TASUB TEADA
Tartu Ülikooli botaanikaed alustas tegevust 1803. aastal praeguse Vanemuise ja Tiigi tänava vahelise pargi alal. Kolm aastat hiljem viidi botaanikaed üle praegusele asukohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. 2014. aastast tegutsevad Tartu Ülikooli botaanikaaed ja loodusmuuseum ühisasutusena. Tartu Ülikooli botaanikaaed on Eesti kõige liigirohkem ja Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud botaanikaaed.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.