Haiguskindlamad taime- ja loomaliigid – uus sordiaretustehnoloogia on abiks

Haiguskindlamad taime – ja loomaliigid. Eesti põllumehele pakuks kindlasti huvi jahukastele resistentne nisu ja lehemädanikukindel kartul. Lisaks on olemas herbitsiidile resistentne raps, lina ja riis, põuakindel riis, efektiivsema vee ja lämmastiku kasutamise efektiivsusega sordid. Toidu raiskamise vähendamise nimel on loodud õuna, kartuli ja seenesorte, mis ei lähe õhuga kokkupuutudes pruuniks. On kartulisorte, milles tekib praadimisel vähem akrüülamiidi, on nisusort, milles on 30% vähem gliadiini, suurema õlisisaldusega sojauba, suurema antotsüaniinisisaldusega viinamari ja kõrgema lükopeenisisaldusega tomatid. Loomakasvatuses on loodud seatõud, mis resistentsed sigade aafrika katkule. Samuti on võimalik inaktiveerida geen, mis reguleerib veise sarvede kasvu ja seega jääb ära sarvede kõrvetamine ja paraneb loomade heaolu. Kanade puhul on võimalik ära tunda munad, kust on tulemas isane tibu, et vältida nende haudumist. Need munad sobivad näiteks gripivaktsiini tootmiseks. Väljatöötamisel on tehnika, mille abil saaks ühest munast kümme korda rohkem vaktsiini, et vähendada gripivaktsiini puudust. Praeguse meetodiga kulub ühe vaktsiinidoosi jaoks kaks muna.

Lihtne ja kiire meetod. Positiivne on selle meetodi juures kiirus ehk uus sort võiks valmida 2-4 aastaga (võrreldes 4-10 aastaga). Võidetud aeg tähendab ka säästetud raha. Kolmas positiivne omadus on tehnoloogia lihtsus, ehk teoorias võiks ka väikesed ja vähemarenenumad riigid sellest meetodist kasu saada. Demokraatiat ja tehnoloogiale ligipääsemise tähtsust rõhutati konverentsil korduvalt.

Konverentsi teine pool keskendus seadusandlusele ja regulatsioonidele. Ehk kas ja kuidas leida kompromiss kasu, innovatsiooni ja riski vahel? Täna on nii, et tavaline ristamine, isegi kui taime genoomi on muudetud kiirituse või keemiaga, ei ole reguleeritud ja geenmuundatud organismid on väga tugevalt reguleeritud. Arutelu käib selle üle, et kas täppisaretuse abil loodud sordid ja tõud on GMO-d või mitte? Oma kogemusi jagasid Argentiina, Austraalia, Kanada, Euroopa Liit, India ja Ameerika. Argentiinal on kogemusi GMO-de reguleerimisega pea 30 aastat ja nende reguleerimise süsteem on väga paindlik. Nad julgustavad sordiaretajaid tulema kohe sordiaretusprogrammi loomisel vastavasse ametisse arutama ja ametnikud ütlevad juba enne sordiaretamise algust, et kas see konkreetne sort kuulub GMO-de kategooriasse või tavalisse programmi. Ka Austraalia, India ja Ameerika lähenevad igale täppisaretusega loodud sordile paindlikult ja lähtuvad eelkõige uue toote omadustest ja potentsiaalsest kasust.

Täpseid regulatsioone alles töötatakse välja kõigis riikides, aga kõlama jäi mõte, et kui aretuse käigus on muudetud või kustutatud geneetilist informatsiooni, siis ei ole vaja eraldi regulatsioone luua. Kui aretuse käigus lisatakse geneetilist informatsiooni, siis võiks mingid regulatsioonid paigas olla. Euroopa Liit praktiseerib pigem ettevaatlikku lähenemist ja lähtub definitsioonist, et looduses mittetoimuv geneetilise info muutmine tuleb reguleerida. Euroopa Kohus avalikustab otsuse täppisaretuse teel saadud sortide reguleerimisvajaduse kohta 25. juulil.

Uus täppisaretuse meetod on nagu kirss suurel sordiaretuse koogil. Unustada ei tohi seda, et tagasiristamine ja sortide katsetamised erinvates keskkonnatingimustes on ja jäävad osaks sordiaretusest.

Evelin Loit

Eesti Maaülikooli vanemteadur