Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OECD ja FAO esitlesid põllusaaduste turu- ja hinnaprognoosi aastateks 2018–2027
Väljaanne kajastab pikemas, tulevikku suunatud vaates maailma põllumajanduses toimuvaid arenguid, kirjutavad Maablogis Katre Kirt ja Joosep Lukk Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.
Perioodi 2018–2027 kajastava ülevaate peamine sõnum on põllumajandussaaduste hindade madal tase võrreldes eelmise kümnendiga. Prognoositakse nominaalhindade* aeglast tõusu, kuid mitmel põhjusel, eelkõige nõudlusest suurema pakkumise tõttu reaalhinnad** langevad. Samuti tuuakse ülevaates välja, et põllumajanduskaupadel on suur roll rahvusvahelise toidujulgeoleku tagamisel ning järjest olulisemaks eesmärgiks kujuneb kestlik põllumajandus, kuna olulised loodusressursid nagu mullastik, bioloogiliselt mitmekesised metsad ja ookeanid, puhas vesi ja õhk on väga pikaldaselt taastuvad või isegi taastumatud.
Nõudlus põllumajandussaaduste järele on aasta – aastalt vähenenud
Viimastel aastatel on maailma põllumajandussaaduste toodangu maht oluliselt suurenenud, ulatudes 2017. aastaks rekordtasemele enamiku teraviljade, lihatoodete, piimatoodete ja kala puhul. Samal ajal aga nõudlus nende toodete järele väheneb. Viimase kümnendi suurim nõudluse kasv tulenes sellest, et Hiina Rahvavabariigis inimeste sissetulekud suurenesid, mis stimuleeris riigi nõudlust liha, kala ning seetõttu ka loomasööda järele. Kuna Hiina nõudluse ja maailma rahvastiku kasvutempo aeglustub ning uued nõudluse allikad pole võrdväärsed varasema nõudluse tasemega, ei ole turuolukord senise globaalse nõudluse kasvu säilitamiseks piisav. Toodangu mahu nõudlusest suurema muutuse tagajärjel on praegused laovarud 10 aasta tagustest suuremad, eriti suured on teravilja laovarud.
Kuigi eelmisel kümnendil kasvas biokütusena kasutatava teravilja (peamiselt maisi), õlikultuuride ja suhkruroo nõudlus 120 miljoni tonni võrra, siis perioodi 2018-2027 lõpuks hinnatakse sarnase kasvu jätkumise tõenäosust nullilähedaseks. Selle prognoosi taga on arenenud riikide põllumajanduspoliitika, samuti muud siseriiklikud poliitikad ja naftaturul toimuv ning edasist kasvu tõukavad peamiselt arenguriigid.
MIS ON MIS
* Nominaalhind kajastab saaduste/teenuste nimiväärtust ja see on tegelik eeldatav hind, mille puhul ei võeta arvesse inflatsiooni. Nominaalhinda samastatakse ka nn jooksevhinna mõistega. Nominaalhinna puhul tuleb osades valdkondades arvestada riigipoolsete toetuste mõjuga sellele.
** Reaalhind näitab saaduste/teenuste väärtust eeldusel, et raha enda väärtus püsib konstantsena. Reaalhind on puht-arvutuslik, kuna reaalhinnal pole hinna „mõõtmeid“ ja seda ei saa mõõta püsivhindades. Arvutamisel kasutatakse hinnaindeksite abi, et hinnata valitud saaduste/teenuste tegelikku ostujõudu.
Toodangu mahu suurenemist prognoositakse tootlikkuse suurenemise arvelt
Toodangu mahu kasvuks prognoositakse järgmisel kümnendil 20%, peamiselt Saharast lõunasse jäävate Aafrika, Lõuna- ja Ida-Aasia ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide panusena. Eeldatakse aga, et arenenud riikides (eriti Lääne-Euroopas) suureneb toodangu maht aeglasemalt. Toodangu mahu kasvu nähakse olulise maaressursi lisandumiseta ehk see tuleneb peamiselt tootlikkuse suurenemise arvelt, mille käigus laiendatakse loomapidamist ja karjamaad muudetakse põllumaaks.
Eksperthinnangute kohaselt põllumajandussaaduste nõudluse kasv järgmise kümnendi jooksul nõrgeneb, olles tingitud mitme näitaja kasvu aeglustumisest sealhulgas rahvastiku kasv, põllumajandussaaduste tarbimine ühe elaniku kohta ja lihatoodete nõudluse kasv. Nõudluse kasvu aeglustumist nähakse kõikide põllumajandussaaduste gruppide puhul, v.a piim, mida mõjutavad oluliselt arengud Indias.
Mahukam põllumajandussaaduste tootmine ja eksport on koondunud piisava maaressurssiga arenenud piirkondadesse (Põhja- ja Lõuna-Ameerika), samal ajal kui väiksema põllumajandusmaa ressurssiga riigid Aafrikas, India ja Hiina sõltuvad impordist. Seetõttu võib tulevikus eeldada reaalhindade langustrendist hoolimata ajutisi järske hinnatõuse, mis on seotud ilmastiku ja muude ebakindlustega peamistes tootmispiirkondades. Nõudluse puhul viidatakse ebakindlustena sissetulekute suurenemise ülehindamist (eriti Aafrika piirkonnas) ning riikide erinevat toidu-, tervishoiu- ja biokütuste poliitikat. Pakkumise puhul tuleb arvestada naftahinna muutustega, haiguste ja kahjurite levikuga, kliimast tulenevate riskidega, täppisviljeluse potentsiaali kasutamisega tootlikkuse tõstmisel ning sordiaretusega seonduvate regulatsioonidega. Turgu mõjutavad oluliselt ka sõlmitavad kaubanduslepped ja riikide hoiakud turukaitsesse, lisaks osa suurte kauplejate ebastabiilne turuolukord (Venemaa, Ukraina).
Vaata lisa SIIT.
Katre Kirt ja Joosep Lukk
Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakond
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele