Põlluinfo: vaatame üle teravilja- ja rapsipõllud

Rukki taimed on mõnel pool juba nii suured, et võrsuvad. Jätkuvad kuumad ilmad soodustavad kahjurite aktiivsust. Juba juhtusin nägema tiivulisi lehetäisid rukki taimedel, see tähendab, et tuleb edaspidi jälgida ka teravilju. Lisaks olid taimedel tirdilised, need on pisikesed hüppavad putukad, kes samuti imevad lehtedest taimemahla ning levitavad nagu lehetäidki viirushaigusi. Siinkohal on õige kirjutada viirushaigusest, mis mujal Euroopas on oluline saagikadude põhustaja ning talvekindluse vähendaja. Seda esineb ka meil, kuid tavaliselt pole meil sügisel lehetäidega probleeme, tänavu aga võib asi teisiti olla. Igatahes tasub tähelepanelik olla. Ainus viis vähendada viiruse levikut on tõrjuda viiruse levitajaid – lehetäisid, kohe sügisel.

Sobivad tooted ning kulunormid on nt Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Karate Zeon 0,15-0,2 l/ha,Evure 0,15-0,2 l/ha Danadim 40 EC 0,5 l/ha, Proteus OD 0,6-0,75 l/ha jt lehetäide vastu registreeritud tooted.

Odra kollane kääbuskasvu viirus (Barley yellow dwarf luteovirus - BYDV) kahjustab kõiki teravilju ja kõrrelisi heintaimi. Teraviljadest kahjustub kõige rohkem talioder, järgnevalt talinisu, rukis kõige vähem. Esmased sümptomid ilmnevad tavaliselt üksikutel taimedel erk kollaste/punakate lehetippudena kogu põllul. Viiruse levides muutuvad taimed põllul laiguti erk kollaseks/punaseks ja on tugevalt kängus (kääbus kasv). Nakatunud lehed on püstised, kolletumine algab servast levides lehe keskele. Viirushaiged taimed kasvavad põllul kolletena. Ebasoodsad kasvutingimused nagu põud, haigused ja kuumus võimendavad haigustunnuste esinemist. Haigust levitavad lehetäid. Viirus, mis levib väljaspool põldu ei kandu mehhaaniliselt teravilja seemnele edasi. Nakatunud taimedel arenevad haigustunnused 2 nädala jooksul. Levikut soodustavad soe ja niiske ilm, lehetäide paljunemiseks soodsad tingimused ning lähedal asuv heina- või karjamaa.

Rootsi kärbse (Oscinella frit ) kahjustuse tõenäosus on tänavu samuti suur. Kuna esimene põlvkond oli mõnel pool Eestis väga arvukas. Üldiselt annab kahjur Eestis 2, väga harva 3 põlvkonda. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju. Rohkem kahjustuvad suvinisu hilised ja talinisu varased külvid. Sügisene põlvkond kahjustab talivilja eriti siis kui see on külvatud sisseküntud rohumaale. Kärbeste munemine toimub 1-2 lehe moodustumise faasis (kasvufaas 11-12). Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Harva esineb rootsi kärbse kahjustust kõrreliste pähikutel ja seda ma sel aastal ei märganud. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast. Mõnel põllul on see ulatunud 30%-ni. Kahjustus varieerub nii liigiti kui liigi piires sorditi.

Üldised tõrjevõtted: Õigeaegne kõrrekoorimine ja sügiskünd, et hävitada varisenud teradest tärganud oras. Õigeaegne külv ja taimede algarengut kiirendav agrotehnika. Kui talivili külvatakse pärast heintaimi, peab maad kündma varakult ja vähemalt 4 nädalat enne külvamist. Samamoodi peaks ka kahjustatud kõrrepõllu kündma üles varsti peale koristust.

Tõrjekriteerium: Riskantsed kultuurid peaks olema pideva tähelepanu all ning kui tõusmetest võrsumisfaasi on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.

Ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) - pole sugugi meeldiv avastada sügisel talirapsi põllult nuuter. Veendumaks, et Teie põllul see haigus rapsitaimi ei kimbuta on kõige lihtsam viis selle kindlaks tegemiseks tõmmata taimed maast koos juurtega välja ning uurida juuri. Kontrollimisel eelistage suuremaid rapsi taimi või ristõielisi umbrohtusid, millel on esmanakkus suure tõenäosusega juba märgata. Suured paksendid juurtel annavad kindla signaali, et sellel põllul on nuuter. Tavaliselt on esmanakkus niiskematel, raskemate mineraalmuldadega kohtades lokaalselt põllul, sageli ka sissesõidu kohtades, kus tallamine suurem. Väliselt võivad taimed olla väga heas kasvujõus. Kõige olulisim on nuutrisse nakatumise ja edasise arengu vältimiseks selle varajane kindlakstegemine.

Haigust soodustavad happeline mullareaktsioon (pH alla 6,0), taimedele omastatava väävli ning mikroelementide (boor, tsink, jood jt.) vähesus mullas. Kuna nuutri vastu Eestis pole registreeritud ühtegi preparaati, siis parim tõrje on muldade lupjamine. Lisaks nuutri leviku tõkestamisele soodustab lupjamine mullast toitainete kättesaadavust, parandab väetiste kasutusefektiivsust, soodustab mikroorganismide tegevust ning ühtlasi tõstab saagikust. Nuuter levib nii tuule, pinnavee, koristusjääkide kui jalanõudega. Enam aga mulla liigutamisega, seega põllutöömasinatel olevate mullaosakestega – oluline on masinad puhastada. Keskmine kultivaator võib kanda kaasas kuni 35 kg, traktor kuni 100 kg mulda. Vajalik on tugev harjamine, masinate survepesu – puhvertsoonis. Nuuter võib levida ka taimejäänuste abil ning jõuda loomade seedekulglat läbinuna lõpuks sõnnikuga uutele põldudele, seega on soovitatav koristusjäägid pinnasesse künda. Ristõielised kultuurid ei tohiks korduda külvikorras enne 5…8 aastat. Spooride poolestusaeg on 4 aastat, peremeestaime mitteleidmisel surevad pooled spoorid. Kasvatada nuutrikindlaid sorte (SY Alister, Mendel, Cracker jt.). Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.