Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti toiduohutus ja järelevalve on kõrgel tasemel. Sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestit külastanud. Selle tulemusel oleme allkirjastanud piimatoodete ja kalatoodete toiduohutuse protokollid. Täna astusime suure sammu edasi ja allkirjastasime Hiina Tolliameti asepeadirektoriga ka linnuliha protokolli,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eriti tähelepanuväärne on see, et oleme Euroopa Liidus Poola järel teised, kes vastava protokolliga on kokkuleppele jõudnud. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ lisas minister.

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2018. aasta kaheksa kuuga oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 4,7 miljonit eurot. Eestist eksporditakse Hiina peamiselt kalasektori tooteid. 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport.

Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (näiteks alkohol ja joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted), olema riik läbinud Hiinapoolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks.